35% Ei soovi alla Ei soovi võtta alla võtta 65% 87% Fred Nääs 10.01.13 Anorektikute ravitulemused 5 Läheb teise äärmusesse - buliimiasse Saavutab normaalkaalu Püksilukk ei lähe kinni Fred Nääs 10.01.13 Anoreksia ravi 6 Ø Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest. Et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre, ta saab
mõjutatud valitsetavast iluideaalist. 2010. aasta andmete järgi on meeste ja naiste suhe anaoreksia ja buliimiahaigete järgi 1:6 kuni 1:10 ( Järv jt, 2010, 1) ning aasta 2002 andmete järgi oli see 20:1 kuni 4:1 ( Tekkel, 2002, 431). Anorexia nervosa prevalents elu jooksul on naiste seas hinnatud 0,5 – 3,7 % ja Bulimia nervosa puhul 1,1- 4,2 % ( Järv, 2004, 8). Anorexia nervosa ja bulimia nervosa levimus laste ja noorukite seas on teadmata ( Järv jt 2010, 1). Anoreksiasse ja buliimiasse haigestutakse tavaliselt 10-25 aastaselt, haiguse esinemissageduse tipp jääb vanusessse 15-25 ( Keski-Rahkonen jt,2011 25). Söömishäirete puhul saab eristada bioloogilisi, psühholoogilisi, perekondlike ja sotsiokultuurilisi riskitegureid ja nende omavahelisest koostoimet. Spetsiifiliste riskitegurite hulka kuuluvad madal/ negatiivne enesehinnang, perfektsionism, väär kehataju, äärmuslike
- lapseea sooidentsushäire seksuaalsuunitluse häired - fetišism - fetišistlik transvetism - ekshibitsionism - vuajerism - pedofiilia - sadomasohhism SÖÖMISHÄIRED Anoreksia - Levimus rohkem naiste seas - Patsientide hulk suureneb - Lõppeb kõige rohkem surmaga, 5-20% - Paranemine u 50% Ühel inimesel võivad esineda kõik söömishäired. Võib alustada anoreksiast, minna buliimiasse ja liigsöömisesse - Kehakaalu hoitakse vähemalt 15% allpool eeldatavat. - Kehakaalu kaotus on esile kutsutud: Hakkab vältima kaloririkkaid toite, tahtlikult esile kutsutud oksendamine/kõhulahtisus, ülemäärane kehaline aktiivsus, söögiisu vähendavate preparaatide ja lahtistite kasutamine - Muutub mõtlemine ja kehataju (väärtaju) – isegi kui on kaalus alla võtnud tunneb ennast paksuna. Tunnevad kehas ennast väga ebamugavalt.