saadi ka laevastik taas kontrolli alla. Järgmiseks vallutati tagasi Süüria, Armeenia ja ka Itaalia lõunaosa. Bulgaariat neil nii lihtsalt vallutada ei õnnestunud. Bulgaarlased olid Doonau kallastele tunginud ja sealsed slaavi rahvad oma võimule allutanud. Peagi sulasid bulgaarlased slaavlastega ja võtsid Bütsantsilt üle ka ristiusu. Sellegipoolest ohustasid bulgaarlased Bütsantsi. Sõjad kahe riigi vahel olid kestnud juba pikemat aega, kui Bütsantsi keiser Basileios 2. bulgaarlastest võitu sai. Nüüd oli ka Bulgaaria Bütsantsi võimu all. Peale Basileiost hakkas Bütsants taas nõrgenema. Talupojad laostusid ja ei suutnud enam sõjaväes teenida. Tänu sellele nõrgenes Bütsantsi sõjaline võimsus ja ülikute vahel puhkesid tülid. Nüüd ründasid Bütsantsi sõjakad türklased, kes tulid Aasia steppidest ja olid oma võimule allutanud juba Mesopotaamia ja Iraani. 1071. aastal vallutasid türklased suure osa Väike-Aasiast ja nii jäi Bütsantsile ainult
Bütsantsil oli tohutu riigiaparaat ja alases regulaarväes ligikaudu 150 000 meest. Palka maksti kullas.Jäi püsma kahe olulise teguri tänul soodsamad geograafilised tingimused ja rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid. 3. IDA-ROOMA RIIK E. BÜTSANTS TEKKEAEG: 395.aastal Rooma impeerumi lagunedes, nn. Ida-Rooma riik. Sai Constantinus Suurejärgi nime Konstantinoopol. Hõivas Balkani poolsaart ja Väike-Aasiat. RAHVASTIK koosnes kreeklastest, bulgaarlastest, süürialastest, juutidest, armeenlastest jt. Riigikeel oli kreeka keel. Riigi algusaastatel oli usuks Rooma katoliku usk, usaldades täielikult Rooma paavsti kuid 1054.aastal kiriku lõhenedes, lõhenes ka üksmeelne usk(kreeka katolik ja rooma katolik) 2 VALITSEMINE: Riigijuhtiisel võeti eeskuju Rooma imeeriumilt, hõlbsustati bürokraatiaaparaadiga
annaabi.ee 
