Budism Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Budismi määratletakse erinevalt, mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist omasuguste hulgas. Teised näevad selles põhiliselt filosoofiat eksistentsi probleemide mõistlikku ja läbimõeldud käsitlust, kujutades budismi pigem intellektuaalse ja külmalt ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja
ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Budismi õpetustest tuntuimad on neli õilsat tõde ja kaheksaosaline tee. Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) Budism näeb elu kui pidevat muutumise protsessi. Vana budistlik tekst ütleb, et meie elu on vormitud meie mõistuse järgi, me saame selleks, mida me mõtleme Õpetuse alused Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk Valgustumine. Enda mõtlemise ja tundeelu arendamiseks on budismis palu meetodeid. Budistlikku arenguteed järgivad inimesed pühenduvad kolmele kalliskivile, nende kohta öeldakse et nad lähevad Varjupaika. Kolm kalliskivi sümboliseerivad Buddhat, Dharma ja Sanghat. Buddha ei viita siinkohal mitte niivõrd ajaloolisele Buddhale, kui virgumise ideaalile, mille poole püüeldakse. Buddha Buddha tähendab sanskriti keeles "ärganu, virgunu". Buddhade ehk budade all mõeldakse budismis kõiki virgunuid ehk valgustunuid. Pärisnimena ja suure algustähega
Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused. Mõned külastajad toovad lilli või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid. Budistlikku templit kaunistavad lilled ja küünlad. Sageli müüakse lillekimpe ja lõhnarohtusid sissekäigu juures, kust inimesed saavad neid jumalateenistusele tulles osta. Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige eluviis seda, et ta püüab iga päev käia kaheksaosalist teed ja täita viit tõotust ehk ettekirjutist. Paljudel budistidel on kodus väikesed Buddha kujud. Buddha rahulik nägu võib neile toeks olla mediteerimisel ja oma rahu otsinguil.
Vigala Sass, rahva hulgas tuntud ravitseja ja maausuline. 19841985 aastal ehitati kolm stuupat Läänemaale, Haapsalu lähedale. Taola poolt on rajatud siiani ainukesed Eesti stuupad. Tõlgiti suur hulk budistliku kirjandust eesti keelde. Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus "Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus" , Eesti Nyingma, Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade kohalik osakond, budistlikku kirjandust väljaandev Dharma kirjastus, Budismi Instituut ja Eesti- Tiibeti Kultuuriselts. Tallinnas on budistlik tempel.
virgunuks.Budism õpetuse järgi oli enne Siddhrthat elanud meie maailmas juba neli nn maist budat: Dipankara, Krakutsanda, Kanakamuni ja Kasjapa.Saavutanud Valgustatuse ehk virgumise, hakkas Buddha kuulutama enda õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest. See õpetus ehk dharma algas nelja õilsa tõe ja kesktee kuulutamisega. Neli õilsat tõde avaldas Buddha esmalt väikesele askeetide rühmale India linna Varanasi lähedal asuvas Sarnathi Hirvepargis. Buddha õpetas kasvavat budistlikku munkade hulka umbes 45 aastat, kuni oma surmani 80-aastaselt.
Arhidektuur Umbes 80 protsenti elanikkonnast elab maapiirkondades. Birma arhidektuur peegeldab budistlikku pärandit.Riigile on iseloomulik budistide templite rohkus.Budistlik temple on samaaegselt ka: religioosne kool, kogukonna keskus,külalistemaja, koht , kus valitsus ja mud asutused infot levitavad,spordikeskus, hoolekande asutus, kus saavad abi vaesemad inimesed, surnukuur ning muusika ja tantsu koht.Tundub, et seal toimubki kogu elu templites ja nende umber.Huvitav on ka see, et samal ajal pakub temple ka majanduslikke teenuseid, nagu laenude väljastamine ja kinnisvara üürileandmine.
“Buddha-dhamma” või “dharma” • Budism on üks vanim maailmareligioonidest. • Budismi rajajaks on Indiast pärinev munk Siddhartha Gautama. Õpetuse alused • Budismi õpetusest tuntumad on neli õilsat tõde ja kaheksa osaline tee. • Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. • Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) • Budistliku tee lõppeesmärgiks on Virgumine ehk Valgustumine • Budistlikku arenguteed järgivad inimesed pühenduvad kolmele kalliskivile,nende kohta öeldakse et nad lähevad varjupaika.Kolm kalliskivi sümboliseerivad Buddhat, Dharma ja Sanghat Buddha • Buddha tähendab sanskriti keeles “ärganu” , “virgunu” Kombed • Vaimulikeks on laamad-mungad näiteks Dalai-laama • Igapäevaelus avaldub budism alatarite eest hoolitsemises ja palvetes, armulettide kasutamises ning templite ja kloostrite külastamises
Enno luuletuste peamisteks teemadeks on rändamine (nt. luuletustes ,,Rändaja õhtulaul" ja ,,Need ei vaata tagasi") ja igatsus. Tihti kirjutab Enno kodust ja maalib sõnadega detailseid looduspilte. Samas räägib ta ka enesessesüüvimisest ja ense leidmisest. Teemadeks on ka elu igavene ringkäik (,,Kevade"), usk inimesesse (,,Ikka edasi") ja hingede rändamine. Enno luuletusete sõnumid on tihedalt seotud tema maailmapildiga. Ta luges palju idamaist filosoofiat, budistlikku filosoofiat ja läänemaiseid müstilisi õpetusi, mis mõjutas ka tema loomingut. Poeedi luuletuste peamine sõnum on see, et elu liigub pidevalt oma rada ja elus tuleb ette palju takistusi. Ometi tuleb kõik mured lahendada ja kõik halb unustada. Ennole on iseloomulik müstilisus, sümboolika ja sugestiivne kirjutamine. Tema luulele on iseloomulik lõputu otsimine ja igatsus millegi kauge ja küttesaamatu järele. Villem Ridala luuletuste meeleolu on tundeline ning sageli kauge. Ta
6.saj. eKr. Siddhartha Gautama u.560-480 eKr. Pühamees, valgustunu- Buddha. Eesmärk: vabaneda maistest kannatust. ja pääseda taassündide ringist nirvaanasse. Ehitised: Stuupa- monument Buddhale, poolkera- v kellukakujuline(Sanchi Amaravati stuupad) Tempel: ruudu-ja ringikujuline astmetest kontsentriline ehitis. Boropudur - tempel Jaava saarel Indoneesias, ehitatud 9.saj lõpul. Templi plaan meenutab jantrat, graafilist kujundit,mida kasut meditsiinilise abivahendina. Ehitis sümboliseeris budistlikku mõttemaailma ja pürgimusi (1.tasand kujutas maist elu - kannatuse põhjust, ihasid, emotsioone järgmised 5 tasandit kujutas teadmiste ja õpetuste saamise teed; 3 ringikujulist tasandit väljendasid kannatustest vabanemisest valgustuse staadiumi; 72 kellukakujulist stuupat, igas Buddha kuju; kõrgeim, ilma kaunistusteta stuupa sümboliseerib absoluuti-''kõike ja mittemidagi'' HIINA IV at ekr keraamika, II at ekr arhitektuuriliste.vormide kujunemine. Arhitektuur
Vairotšana) Kujunes buddha kolme ihu konseptisoon (maine ihu, seadmuseihu, õndsuseihu) Buddha vadžrajaanas, hinajaanas Toetub üldiselt mahajaana filosoofiale ja mütoloogiale Virgumiseni võib jõuda ühe elu jooksul Suurim vool mahajaana kõrval Nirvaanasse jõuab väike hulk inimesi Tunnisatab pühakirjana Tipitakat Buddha kolme ihu konspetsioon Ehk trikāja, mahajaana, vadžrajaana mütoloogia põhimõisteid Seadmuseihu – Väljendab budistlikku kultuuri ehk seadmust kõige puhtamal kujul Maine ihu – Nähtav inimkujuline keha, millega Buddha ilmub inimeste maailma, et aidata kannatavaid olendeid Õndsuseihu – Kõrgele tasemele jõudnud õndsuseihu ilmub ideaalsel kujul http://www.ted.com/talks/bob_thurman_says_we_c an_be_buddhas.html Kautatud kirjandus T. Lowensten, Buddha tee, Suurbritannia 2001 H. Saddhatissa, Buddha elu, 1999 P. Wilkinson, Usundid, 2009 http://www.budakoda.ee/buddha-oilis-kaheksaosalin e-tee/
* Tasulised sissepääsud, mis programmis märgitud. Programmis: 1) Ekskursioonid Jaapani tähtsuselt teises linnas Osakas Osaka lossi külastus, Observatooriumi ja akvaariumi külastus, Osaka alllinna külastus. 2) Ekskursioonid Naras - Horyu-ji templite ala külastus, Todai-ji templi külastus, jalutuskäik Hirvepargis. 3) Ekskursioonid Kyotos - kuulsamate vaatamisväärsuste külastus, budistlikku Sanjusangendo templi külastus, budistlikku templi Kiyomizut ehk Puhta Vee templi külastus, Ryon-ji templi juures asuvat kiviaia külastus, Kuldse Paviljoni külastus, jalutuskäik Geishade kvartalis. 4) Kimonoga tuttvumine. 5) Ekskursioonid Atamises sõit järvel, vulkaanilise Ohwakudani vaatamine. 6) Ekskursioonid Kamakuras - Suure Buddha templi külastus. 7) Ekskursioonid Tokyos - Tokyo naabruses asuva Akihabara elektrilinna külastus. 8) Sumomaadlusega tuttvumine.
- Amaterasu peatempel on Ise pühamu, mis on palverännakute populaarne sihtpunkt. - Pühamu asendab õpetuslikku süsteemi ja pühakirja. - Pühamu on inimeste ja jumalate kohtumiskohaks ning on ehitatud üksildastesse paikadesse mäeveerul või metsas. Teeäärne tempel Nikkos Sintoism igapäevaelus - Kamide poole pöördumine pulmades ja ülikooli astumisel. - Kamidelt palutakse last, edutamist või õnnelikumat elu. - Matustel aga eelistab enamik jaapanlasi budistlikku rituaali, sest sintoismis rõhutatakse maist elu, mitte hauatagust elu. - Kuna inimeste ja jumalate maailm pole lahus, siis sinto puhul ei püüta saavutada lunastust teispoolsuses, vaid juba maapealses elus. Festival Jaapanis Tokyos leiab aset iga-aastane Sintoismi festival Kanchu Misogi, milles osalejad puhastavad oma keha ja hinge külmas vees jääblokkide kallistamisega. Täname kuulamast!
a. 1980.a. kujunes välja budismi religioonina praktiseeriv rühm, mille liikmed nimetasid ennast Eesti Budistlikuks Vennaskonnaks. Lisaks budistliku kirjanduse tõlkimisele püstitasid nad Lääne-Eestisse neli stuupat (kupliga kaetud koda). Nende tegevus lõppes 1988.a. Nõukogude võimu poolsete tagakiusamiste tõttu. Sellegipoolest alustas 1980.a. tegevust Eesti Budistlik Liit, millest on kasvanud välja kaks tänaseni Eestis tegutsevat budistlikku kogudust - Eesti Budistlik Kogudus "Drinkung Kagyu Shri Ratna Keskus" ja Tiibeti Budismi Nyngma Eesti Kogudus. Levik ja suunad Kui Buddha suri, oli tema järgijateks hakanud juba tuhandeid indialasi. 3. saj eKr valitses suuremat osa tänapäevase India territooriumist kuningas Asoka, kes saatis budistlikke misjonäre teistesse maadesse Buddha õpetust levitama. Budism juurdus Kaug-Idas, sulandudes kohalikesse usunditesse (nt Jaapanis sintosse ja Hiinas taoismi). Osa budiste
Küll aga tänapäeval on noorte seas, eelkõige inimeste, kellel ei ole eelnevat usulist kiindumust, hakanud levima huvi võõrriigi uskude vastu. Näiteks reisivad inimesed kohta, mille vastu nad eelnevalt tugevat tõmmet tunnevad. Seejärel tekib üha suurem austus ning huvi riigi kohta ning suure tõenäosusega armutakse ära riigi tavadesse. See toob kaasa inimliku soovi kuuluda ühiskonda, mis viibki asjaoluni, et näiteks on paljud eestlased kui ka eurooplased hakanud järgima hoopis budistlikku õpetust. Nüüdisühiskonna väga huvitavaks aspektiks võibki tuua välja meie riigi erinevad uskumused. Seega on hea küsimus see, kas peaksime Eestisse looma juurde usku õpetavaid koole või lisama koolidesse usuõpetus tunde? Kindel on see, et demokraatlik riik nagu me oleme, on kindlasti üks riigi ülesannetest tagada meie kodanike vajadused. Kuna tänapäeva inimese uskumused võivad varieeruda väga seinast seina on
eluvaldkondadele oli tohutult suur. Vast üks põhjus on see, et budistlik õpetus eitab igasuguseid inimeste seisustevahesid. Pärast Sakjamuni surma alanud õpetuslikud vaidlused põhjustasid budismi lõhenemise. 4. sajandil levis Hiina budism Koreasse ja 6. sajandil ka Jaapanisse. 2. - 9. sajandil, kui Indias oli budismi hiigelajastu, tekkisid suured vihaarad - kloosterülikoolid (Nalanda, Vikramasila, Valabhi jt.). Neist omakorda arenesid välja kaks kõrgetasemelist budistlikku filosoofiakoolkonda - suujavaada ja vidzanjaavanavaada. 7. sajandil tekkis uus filosoofiakoolkond - vadzrajaana, mis oli vägagi individualistlik, gurust ja õpilasest koosnevail väikerühmadel põhinev suund. See koolkond suutis teistest kauem vastu pidada hinduismi järjest suurenevale mõjule ning islamiusulistele. 14. sajandiks oli budism Indias hääbunud. Kagu-, Ida- ja Sise-Aasia maadel on budismi mõjuvõim säilinud tänapäevani.
Samuti oli, tulevikus toimuvat silmaspidades, oluline see, et 70.-ndate paiku sagenesid teadlaste uurimisekspeditsioonid ja budismijärgijate nn. palverännakud NSVL nendesse piirkondadesse, kus oli veel säilinud elav budistlik keskkond, traditsioon jakultuur. 70.-ndatel käidi sel eesmärgil peamiselt just Burjaatias ja Burjaadi Autonoomses Rahvusringkonnas, kus veel olid alles kaks gelukpa (gelugpa,gelug-pa, geluk, gelug, geluk-pa) traditsiooni esindavat budistlikku kloostrit Ivolginski (Ivolga) datsan ja ajalooline Aginski (Aga) datsan), mis kogu NSVLterritooriumil olid sel perioodil ainsatena veel tegevad. Karl Tõnissoni poolt toodud budistlik gelukpa traditsioon oli Eestis selleks ajaks juba kaotanud oma järjepüsivuse. Sel perioodil kujunesid traditsioonilisteks nn. Orientalistikapäevad, mis tolleaegse Tartu Riikliku Ülikooli juures asuva orientalistikakabineti (juba 1956. aastal Pent Nurmekunna asutatud ja aastaid Linnart Mälli juhitud)
Neli õilsat tõde Buddha õpetas oma järgijatele, et inimesel tuleb tunnistada nelja õilsat tõde: · Miski selles maailmas ei kesta igavesti. Ka kõige õnnelikumad hetked mööduvad, sest igavest õnne pole olemas. Budistid kasutavad elu ebatäiuslikkuse kohta sõna 'dukha' (rahutus, kannatus). * Vesiroos, mille juured on mudas, avab päikesele oma puhta valge õie. See võrdlus aitab seletada budistlikku arusaama, et ebatäiuslik on koht, kust inimene saab alustada pürgimist üles, rahu ja õnne poole. · 'Dukha' põhjuseks on, et inimesed soovivad endile üha enam ja enam asju ning ei ole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneteks ja isekateks. *Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma ahnust ja isekust võites vältida 'dukha't, pääsevad nad sellest maailmast ja saavutavad täiusliku rahu.
10 Sintoism igapäevaelus Kamide poole pöördutakse niisugustel tähtsatel puhkudel nagu pulmades ja ülikooli astumisel. Kamidelt palutakse sageli täiesti maiseid hüvesid, nagu last, edutamist või õnnelikumat elu. Teisele inimesele halva palumine usutakse olevat võimalik ainult juhul, kui too inimene on ise kurja teinud või kui ta tahab oma elu ohverdada. Matustel aga eelistab enamik jaapanlasi budistlikku rituaali, sest sintoismis rõhutatakse maist elu, mitte hauatagust elu. Kuna inimeste ja jumalate maailm pole lahus, siis sinto puhul ei püüta saavutada lunastust teispoolsuses, vaid juba maapealses elus. 11
sajandi alguses, mil Eestis tegutses budistlik munk vend Vahindra, kodanikunimega Karl Tõnisson (ka Karlis Tennissons), kelle XIII dalai-laama nimetas Esimeseks Läti, Eesti ja Leedu budistlikuks peapiiskopiks. Vend Vahindra lahkus Eestist 1930. aastatel ning suri 1962. aastal Birmas pühakuna. Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus"ja Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade kohalik osakond, budistlikku kirjandust üllitav Dharma kirjastus, Budismi Instituut ja Eesti-Tiibeti Kultuuriselts. Tallinnas on budistlik tempel, Läänemaal ja Viljandimaal mõned stuupad. Mõisted bodhisatva: theravadas olend, kes taotleb valgustumist, et ta saaks virgununa oma ülima tarkuse abil aidata teisi olendeid; mahajaanas olend, kes kaastundest teiste olendite vastu on tõotanud mitte minna nirvaanasse, enne kui kõik olendid on sinna läinud. karma - samsaara - budism mõisted
heasoovlikkus, heldemeelsus, rahulolu, ausus ja teadlikkus. Ilmselgelt ei ole tegemist ,,käskudega" ning tähtis on, et ei aktsepteeritaks neid kui väljaspoolt pealesurutud norme, vaid otsustatakse ise, kas need väljendavad enda sügavamaid väärtushinnanguid. Siin aitab ehk, kui kujutada endale ette vastupidiseid omadusi julmus, kadedus, iha, ebaausus ja eskapism. Võimalik, et mõni neid väärtustabki, kuid väga raske on ette kujutada, et selline inimene käiks budistlikku teed. Õigupoolest on viie käitumisjuhise lähteprintsiibid niivõrd omased mis tahes vaimsele teele, et need tunduvad enesestmõistetavana. Budistiks olemine tähendab, et tunnustatakse neid kui oma sisemiste väärtushinnangute peegeldust. Igal viiest käitumisjuhisest on positiivne ja negatiivne avaldumisvorm. Negatiivne sõnastus annab nõu, millest peaks hoiduma, toimib häiresignaalina, enne kui ollakse lausumas või tegemas midagi oskamatut
............................................................................8 2 Skulptuur: Jaapanis meisterdati skulptuure tavaliselt puust või metallist. Enamasti kujutati skulptuuriproteedes riigi juhte või kõrgemaid vaimulikke. Olulisel kohal on läbi ajaloo olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. Skulptuur on Jaapanis arenenud tihedas seoses budismiga. Budistlikku skulptuuri iseloomustab suursugune ja abstraktne ilulaad. 6.-7. sajandik matkisid jaapanlased hiinlaste puidus ja pronksis kivitehnikaid. 7. ja 8. sajandi vahetuses loodi stiililt ja näojoontelt indiapäraseid pronkskujusid. 8. sajandil hakati rohkem kasutama savi ja lakki, kujud muutusid rohkem realistlikumaks. Näitena võib tuua Todaiji templi Buddha ja Horyuji templi skulptuurid(pilt lk 6). Kamakura perioodil(12.-14. sajandi algus) asendus romantism dramaatilisusega
jumala pojasse, on mittetraditsioonilised ja esoteerilised uskumused, nagu näiteks reinkarnatsiooniidee või astroloogia, ehkki endiselt vähemuses, säilinud stabiilselt poole sajandi jooksul. Üleriigiline uurimus Madalmaadest kinnitab, et veerandil hollandlastest on mingeid kogemusi alternatiivses usulises valdkonnas: nad loevad astroloogilist kirjandust, usuvad ümbersündi, tegelevad joogaga. Samad suundumused valitsevad ka mujal Euroopas. Peale selle on hulk inimesi veel innustunud budistlikku või hinduistlikku algupära meditatsioonidest ja uue vaimsuse ideedest, nad huvituvad esoteerikast, paljudel on ebatavalisi religioosseid kogemusi jne. Andmeid selle kinnituseks on toodud Saksamaalt, Austriast, Sveitsist, Rootsist, Norrast ning mujaltki. Minu arust sekulariseerumisprotsess on toimunud pooleldi, sest kuigi institutsionaliseerumisest võõrdutakse, siis inimeste usk ei ole hääbunud, lihtsalt usku väljendavad vormid on muutunud. Oma
Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Jaapani saarestiku mitmekesine kliima on tinginud ka äärmiselt mitmekesise loomastiku. Tuntumad loomad : korallkalad, merilõvid,nokisvaalad,pruunkaru jne Vaatamisväärsused Jaapanis Kui soovid Jaapani kunagi külastada, siis tuleb sul kindlasti ära vaadata järgmised Jaapani vaatamisväärsused. Mägi Fuij, mis on Jaapani kõrgeim, Tokyo imperaatori palee ehk Kokyo, Kamakura üks religioossetest ja kultuurilistest keskustest, kust leiab 65 budistlikku templit ning 11 meetri kõrguse Buda kuju Daibutsu, Ueno park, kus võid külastada muuseume ja imeilusat aiakest, Harajukut, mis on siis shoppamiskoht, Asakusa, kus võid näha imeilusat templit,Shibuya, mis on Tokyo kõige säravam koht,Kyoto, mis oli siis ennist Jaapani pealinnaks. Geisa Sõna geisa tähendab jaapani keeles "kunstnik". Geisad on elukutselised võõrustajad, kes lahutavad külaliste meelt, esinedes teemajades, mida kutsutakse O-chayadeks
tänapäeval kitarri. Kotosid on mitu liiki, keelte arv varieerub 5-st (yamato koto) kuni 50-ni (hitsu no koto). Siiski on kõige tavalisemaks 13 keelega koto. (K.Sepp) Biwa Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad, lauldes vanu legende biwa saatel. (Samast) Shamisen Shamisen on teatud liiki kolmekeelne lauto, mis toodi sisse Hiinast 16. sajandi keskel. Algul võeti see kasutusele Okinawal ja Edo ajastul ka teistel jaapani saartel. Kiiresti muutus see geišade lemmikinstrumendiks ja võeti kasutusele ka kabuki orkestrites (üks traditsionaalseid jaapani teatri vorme)
Tiibetisse ning 9 aastat hiljem korraldasid hiljem saab ta pühitsuse ning tiibetlased ülestõusu, protestides Hiina valitsuse vastu. Ülestõus suruti maha ja järgnevatel aastatel väljaõppe mungana, misjärel asub üritasid Hiina võimud välja juurida Tiibeti ametisse. See arusaam taassünnist budistlikku kultuuri, hävitades religioosset kunsti, erineb vanemast budistlikust tuhandeid kloostreid ja raamatukogusid. Alates teooriast, mis õpetab, et taassünni 1980. aastast hakati kloostreid taas avama ning määravad isikliku karma Tiibeti budistlikke pühakirju uuesti trükkima. elemendid. Praeguse, 14. Dalai-Laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso. Ta on sündinud 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal. 1959
Kõrgema teadlikkuseseisundi saavutamisele aitavad kaasa mantrad. Kasutatakse spetsiaalseid rituaale ja rituaalseid esemeid. Tähtis toiming on mõtlus (meditatsioon), millele võivad kaasa aidata teatud muudrad ja mantrad. Edasijõudnud võivad ka uurida või ehitada mandalaid, mis aitavat kaasa vaimsele arengule. Oluliseks märksõnaks munklus ja kloostrid. Tiibeti vaimne juht Dalai-Laama. Praegune 14. dalai. (Wikipedia) Budism Eestis. Tänapäeval tegutseb registri järgi Eestis 4 budistlikku kogudust (Tiibeti budismi koolkonnad). Lisaks tegutseb rahvusvaheline budistlik ühendus Lääne Budistliku Vennaskonna Sõbrad Budismi ja budistliku kultuuri tutvustamisel on roll Eesti Budismi Instituudil + teised budismipõhised ühendused Taoism Tuleneb sõnast tao, mis tähendab rada, teed või kulgemist, aga ka vaimset teed. Tao ei ole jumalik jõud, vaid lihtsalt vägi, mis paneb maailma toimima nii, nagu see toimib. Konfutsianism
suurt pühakut (5). 10 Tendai ja shingoni usukondadele lisandus kiiresti teisi, millest osa lähtus Hiina budismi ja Jaapanipärastest mõttesuundadest. Lootosesuutrat tähtsustati juba tendai budismis, kuid Nichiren (1222- 1282) seadis selle oma õpetuse lähtealuseks ja tema tõlgenduslikud teosed olid ajendiks mitme uue uskkonna tekkimisele. Need hõlmavad mitut tänapäeva kõige mõjukamat rahvalikku budistlikku liikumist. Nichireni uskkondi ühendab lihtsa lause Nam(u)- myoho- renge- kyo (au Lootosesuutra salapärasele seadmusele!) kasutamine mõtluses (5). Kõik need koolkonnad väljendavad ühel või teisel viisil Indiast Ida- Aasiasse levinud mahajaana budismi pärimuse olulisi teemasid. Kuigi osa inimesi, kes eelistavad selgepiiriliselt ühte või teist uskkonda, eriti nembutsu või Nichireni rühmitisi, ei hoolita usundi rahvalikes vormides palju uskkondade piiridest (5).
ja maausuline. 19841985 aastal ehitati kolm stuupat Läänemaale, Haapsalu lähedale. Taola poolt on rajatud siiani ainukesed Eesti stuupad. Tõlgiti suur hulk budistliku kirjandust eesti keelde. Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus "Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus" , Eesti Nyingma, Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade kohalik osakond, budistlikku kirjandust väljaandev Dharma kirjastus, Budismi Instituut ja Eesti-Tiibeti Kultuuriselts. Tallinnas on budistlik tempel.
Ikuta pani aga rõhku rohkem instrumentaalosale. Kuid mõlemad kolkonnad esitasid palu, kus vokaal puudus hoopis. Biwa Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad, lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja 4 sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat (Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga biwat (bugaku biwa) ja
Ikuta pani aga rõhku rohkem instrumentaalosale. Kuid mõlemad kolkonnad esitasid palu, kus vokaal puudus hoopis. Biwa Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad, lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat (Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga biwat (bugaku biwa) ja ka shigeni biwat, millel oli neli keelt ja üheksa silda. Biwat mängitakse kasutades
See oli Edo ajajärgu (1603 - 1868) alguses, kui sündis kotol põhinev muusikastiil: sokyoku. Selle muusika kuldaeg langeb Meiji ajastu (1868 - 1912) kestele ja jätkub tänapäevalgi. Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat (Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga biwat (bugaku biwa) ja ka shigeni biwat, millel oli neli keelt ja üheksa silda
peamiselt vähemusrahvuslased. Enne iseseisvumist olid indialased valitsevad linnakeskses äritegevuses. Teise maailmasõja ajal, enne jaapanlaste okupatsiooni lahkus palju indialasi Indiasse. Ka 1950-ndatel aastatel lahkus palju indialasi Birmast, kuna seal kogus hoogu rahvuslik vastandumine ja äritegevust pärssis riigi ärivastane poliitika. 6 5.Arhitektuur Arhitektuur peegeldab riigi Budistlikku kolonialistlikku pärandit. Budistide temlite rohkus on iseloomulik Birmale. Budistlik tempel toimib religioosse koolina, kogukonna keskusena, külalistemajana, kohana, kus valitsus ja muud asustused infot levitavad, spordikeskusena, hoolekandeteenuste keskusena neile, kes on vaesed ja haiged, surnukuurina ning muusika ja tantsu keskusena. Samuti teostab tempel ka majanduslikke teenuseid, nagu laenude väljastamine ja kinnisvara rendile andmine. Templid on tähtsad ka linnapiirkondades
SG õpetuse kohaselt on kannatuste peapõhjuseks väärusundid, õige õpetuse abil võib inimene vabaneda karma seadusest ning jõuda lõpliku rahuni. Soka Gakkai on ka ühiskondlikult tegelev, peetakse üleval näiteks lasteaedu ja vanadekodusid. Sotsiaalse heaolu kasvu taotletakse poliitilise tegevusega. 1964 aastal registreeriti juba varem tegevust alustanud Komeito Partei ning aastal 1970 eraldati see ametlikult Soka Gakkaist. Partei ja Soka Gakkai püüavad tegelikult koos saavutada budistlikku demokraatiat, mis eitaks nii kapitalismi kui sotsialismi. Komeito on pidevalt suurendanud oma toetajate hulka ja pürgib Jaapani juhtivaks parteiks. Kui shintoism oli Jaapani riigiusund, peeti teisi usundeid, nagu budismierinevaid voole riikliku kontrolli all ja kristlasi kiusati taga. Pärast riigiusundistaatuse minetamist tõmbus shintoism enam tagaplaanile, kuid ta on ikka veel nähtav eriti religioossete rituaalide täitmises. [http://wiki.zzz.ee/index.php/Shinto]
See oli Edo ajajärgu (1603 1868) alguses, kui sündis kotol põhinev muusikastiil: sokyoku. Selle muusika kuldaeg langeb Meiji ajastu (1868 1912) kestele ja jätkub tänapäevalgi. Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad) rändasid mööda maad lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat (Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga biwat (bugaku biwa) ja ka shigeni biwat, millel oli neli keelt ja üheksa silda
Budistidest vanemate poeg/tütar omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunisse kuningapoja rõivasse. Seejärel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb ta mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Abielluda võivad vaid ilmikutest budistid, kuid siiski pole olemas ühtset budistlikku abielutseremooniat (igal riigil omad tavad). Budistid pigem tähistavad surma, sest surm usutakse olevat taassünniga ühenduses (viib nirvaanale lähemale). Matusetseremoonia toimub pühamus ning enamasti on kombeks põletusmatused ning tuhk raputatakse jõe-, järve- või merevette. Pühad, rituaalid ja palve On olemas budistlik kalender, mis algab Gautama Buddha surmaga. Päevi ei loeta budismis keskööst keskööni, vaid koidust koiduni. Kõik budistlikud pühad
mida igal aastaajal nautida, näiteks talvel lund igihaljal männil või suvel lootoselõhna tiigil. Taimedel on sageli spetsiifilised seosed, mis ei piirud alati selgelt aastaaegadega, näiteks igihaljad puud seostuvad küll talvega, toompuuõis varakevadega, lootosed ja pojengid suvega ning tugevalõhnaline osmantus sügisega, lisaks sellele sümboliseerivad aga taimed ka konkreetseid kõlbelisi väärtusi bambus härrasmehelikku ausust, lootos budistlikku kirgastumist, mänd, bambus ja toompuu kui ,,kolm talvist sõpra" vastupidavust. 10 11 Keelatud linn Keelatud linn on üks Pekingi ja kogu Hiina kuulsamatest vaatamisväärsustest. Pekingi kesklinnas, Taevase Rahu väljaku põhjaosas paiknev müüriga piiratud ala hõlmab enda alla 72 hektarit ja seal on üle 800 ehitise. Erinevaid ruume arvatakse linnas olevat 999. Keelatud linn oli keisrite elukohaks Mingi ja Qingi dünastiate valitsemisajal 15. sajandi algusest 1912-nda aastani
Ikuta pani aga rõhku rohkem instrumentaalosale. Kuid mõlemad kolkonnad esitasid palu, kus vokaal puudus hoopis. koto BIWA Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid 6 nad pimedad) rändasid mööda maad, lauldes vanu legende biwa saatel. On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat (Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga
Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte, preestreid või patriarhe. Olulised on läbi sajandite olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. Pärast 1400 hääbub budistlik skulptuur, sest Hiina zen-budismi usuvool muutub sellest mõjukamaks. Välja arvatud väikeseformaadilised kunstkäsitöö esemed, on jaapani plastika eranditult sakraalse iseloomuga. Skulptuur on arenenud tihedas seoses budismiga. Budistlikku skulptuuri iseloomustab suursugune ja abstraktne ilulaad. 6.-7. saj valitses nn. Põhja- Wei stiil: hiinlaste eeskujul matkisid jaapanlased puidus ja pronksis kivitehnikaid. Mõjutusi saadi ka Koreast, sealt pärines hulk meistreid. Tuntumad teosed on Avalokitesvara ehk Kannon (591) ja kujur Kuratsukuribe no Tori ,,Buddha Sakyamuni ja bodhisatvad" (623). 7. ja 8. sajandi vahetuses loodi stiililt ja näojoontelt indiapäraseid pronkskujusid. 8
25. Mida tähendab tõlkes nimi „Buddha“? - Buddha (Virgunu) 26. Mis on „Tripitaka“ ja mis ta tähendab tõlkes? Tripitaka (snskr tripitaka ‘kolmikkorv’): Budistliku kaanoni üldnimetus. Tekst pandi kirja pärast Buddha surma paali keeles (paali Tipitaka). Kanoonilise tekstina fikseeriti keiser Ašoka ajal 3. saj eKr. Sisaldab kloostrireeglit, Buddha õpetuskõnesid ja filosoofilisi traktaate. Hinajaana-budismis on T keskseks pühaks tekstiks. Mahajaana-budistlikku kaanonisse kuulub veel suur hulk kommentaare ja kommentaaride kommentaare. 27. Mis on elu Buddha õpetatud Nelja Õilsa Tõe järgi? Buddha, olles elanud noorena luksuses ja hiljem üliranges askeesis, hakkas õpetama keskteed. Õpetuse tuumaks on nn Neli õilsat tõde ja virgumisele viiv kaheksaosaline tee. Neli õilsat tõde 1. Elus on kannatused – sünd, vananemine, haigused, surm . 2. Kannatuste põhjus on kiindumine – iha meeleliste naudingute järele, mis seob ümbersünniahela külge
Paljud tehnikad on salajased 14 ning nende valel praktiseerimisel võidakse end füüsiliselt ja vaimselt kahjustada. Samuti ei tohi pühendamatutele selgitada praktika kogu sümboolikat ja psühholoogiat. Seetõttu tunduvad tantrislikud rituaalid kõrvalseisjatele arusaamatute rituaalidena. Tantristlike rituaale tohib praktiseerida isik, kes on mõistnud budistlikku õpetust, järgib rangelt traditsiooni ning kellele on pühendatud saladus.15 Seega on tantrism midagi müstilist, maagilist ning kiireim 12 Partridge, Christopher. Maailma usundid. Tallinn: Entsüklopeediakirjastus, 2006. Lk 193. 13 Kulmar, Tarmo. Võrdleva usundiloo loengukonspekt. 14 Eesti Akadeemiline Orientaalselts. Ida mõtteloo leksikon. [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/v.html] 14.05.2011 15 Kulmar, Tarmo. Võrdleva usundiloo loengukonspekt.
Valitsemisaja kolmeteistkümnendal aastal olevat ta budismi mõjul loobunud edasistest vallutustest ja kuulutanud sõjad ebakõlbelisteks. Ašoka käsul püstitati kogu riigis kivist sambaid, millele oli graveeritud budistlikus laadis valitsemise põhimõtteid ja budistliku õpetuse aluseid. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 8 Üks sellistest budistlikku maailmatelge kujutavatest sammastest, mille tipus on allapoole pööratud lootosega kapiteel, millel istuvad nelja ilmakaare poole lõvid, on ühtlasi ka tänapäeva India sümboliks ja vapiks. Ašoka saatis saadikud kuulutama budismi ka väljapoole Indiat kuni Vahemeremaadeni välja. Tema toetus pani aluse budismi positsioonide tugevnemisele India ühiskonnas ja selle laialdasele levimisele. Ašoka
Torii-tunnel Kytos Fushimi Inari pühamu juures Kamide poole pöördutakse niisugustel tähtsatel puhkudel nagu pulmades ja ülikooli astumisel. Kamidelt palutakse sageli täiesti maiseid hüvesid, nagu last, edutamist või õnnelikumat elu. Teisele inimesele halva palumine usutakse olevat võimalik ainult juhul, kui too inimene on ise kurja teinud või kui ta tahab oma elu ohverdada. Matustel aga eelistab enamik jaapanlasi budistlikku rituaali, sest sintoismis rõhutatakse maist elu, mitte hauatagust elu. Peaaegu kõiki pidustusi korraldavad Jaapanis kohalikud sintoistlikud pühamud ning need pidustused on kõigile avatud. Kuigi võib öelda, et tegemist on religioossete pidustustega, ei pea enamik jaapanlasi neid relioosseteks, sest nendes osalemine ei eelda mingeid kindlaid uskumusi. EMA
Legendi kohaselt olevat teda kiusanud ka surmajumal. Kirgastudes sai temast Buddha (kirgastunu, virgunu, enne oli Siddharta Gautama) Pärast kirgastumist otsis oma õpilased üles ja pidas neile jutluse, pani liikuma dharma-ratta, mis on kaheksa kodaraga ratas. Jutluse pidas ta Sarnathis. Õpilastest said uue budistliku kogukonna, mungavennaskonna liikmed (sangha kogudus). Buddha kirgastus 40-aastaselt, suri 88-aastaselt. Ülejäänud elu jutlustas ta, asutas mungakogudusi. Kolm budistlikku kalliskivi: buddha, dharma, sangha. Õpetus. Buddha vormistas oma õpetuse ravimiretsepti meenutavana: sümptom, diagnoos, prognoos, ravi. Dharma seisneb neljas üllas tões: 1. Kõigi olendite maine eksistents on kannatus (duhkha vilets riisitoit, vastand sukha). Ka õnnehetked on kannatus, sest inimene teab, et ühel hetkel need lõppevad. Kannatus on ka lahusolek millestki meeldivast. 2. Kannatusel on konkreetne põhjus, trsna janu, tungid, ihad. 3
annaabi.ee 
