Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida Hiina budismist, Jaapani budismist, Tiibeti budismist, Tai budismist, Sri Lanka budismist jne. Seega Buddha õpetus on üks (mis on kirja pandud Tipitaka's) kuid Buddha õpetuse segunedes kohaliku kultuuriga on tekkinud paju erinevaid budismi koolkonde.
Budism – siddhartha gautama buddha õpetus, kõrgem kõrgem vabadus e nirvaana, sümbol ratas 8 kodaraga, paik kõrgem vabadus e nirvaana, sümbol ratas 8 kodaraga, paik vabadus e nirvaana, sümbol ratas 8 kodaraga, paik buddha buddha eluga seotud paigad indias, pühakiri tipitaka buddha eluga seotud paigad indias, pühakiri tipitaka eluga seotud paigad indias, pühakiri tipitaka (kolmikkorv), (kolmikkorv), mahajaana suutrad.
Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist jne. Budism on alati olnud pluralistlik ning aktsepteerinud erinevaid vahendeid Buddha sõna edasi andmisel.

Budismi aluseks on tõdemus, et elu on kannatus, mida põhjustab elujanu (soovid, ihad). Budistid usuvad, et inimene on oma elujanu ja ihade kaudu seotud sündide ja surmade ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul (reinkarnatsioon). Budistid püüavad arendada endas täiuslikkuseni tarkust, kaastunnet ja vägivallatust, et pääseda reinkarnatsioonist ja jõuda
Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist jne.
Budismi käsikirjarull on peremehelt ja kutsutakse seda bokuseki (tindijäljed). Iga külaline tutvub rulliga eraldi, siis uuritakse kama (kannu) ja kollet (furo on kaasaskantav tüüp ja ro on selline seade põrandale talvel, mis varustab soojusega), mis pannakse maha enne kui võõrustaja tervitab külalisi.

Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskr sangha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini.
Budismi pühakirjaks on “Tipitaka”. Algses budismis ei olnud jumalaid, kuid ühtseks usujuhiks kujunes dalai-laama. Budistid usuvad reinkarnatsiooni ja karmasse ning eesmärk on vabaneda ümbersündidest ja jõuda nirvaanasse ehk hinge kõrgemasse kannatustevabasse seisundisse.
Budismi rajajaks on Indiast pärinev munk Siddhartha Gautama.

Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja sellest on võimalik vabanenda, kuna sel on põhjus. Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ongi olemas kaheksaosaline tee. Olenevalt inimestest, kultuuridest ja ajastust on seda teed mõistetud erinevalt.
Budism on Põhja Indias 6s e.m.a. tekkinud religioon, mis levis üle Aasia ja põhineb Budhha õpetusel. Budism levis India kontinendil 5 sajandit peale tema surma ning levis Kesk-,Kagu- ja Ida Aasiasse järgneva kahe tuhande aasta jooksul.
Budism on usk, mis soovitab sul vabaneda soovidest, ehk ihadest mis põhjustavad kannatusi. Ehk kui sa praegu annab oma ihadele järgi näiteks juua, suitsetada, n-ö. ringi hoorata, siis kannatad sa selle pärast järgmises elus.

Budism on 350 miljoni Budism jaguneb kaheks peamiseks toetajaga maailmas suuruselt neljas religioon, suunaks: theravaada ehk nn lõuna budismiks ning mahajaana ehk nn jäädes pooldajate arvu poolest maha vaid põhja budismiks.
Budism on Siddhartha Gautama õpetustel põhinev religioon ja filosoofia, üks maailmareligioonidest. Budistlik filosoofia =meeleteadus. Subjekti-objekti, keha- meele ja energia-mateeria omavaheline sõltuvus isiksuse arengus.
Budism - (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Šākjamuni (Siddhārtha Gautama; arvatavasti 6.–5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur.

Budism – Budismil on neli põhimõtet: on olemas kannatus; kannatusel on põhjus; kannatusele saab teha lõpu; selleks on 8-astmeline tee. Põhimõtted: õige vaade – mõistmine, õige kavatsus, kõnelemine-jutt, tegu
Budismi põhiseisukohad on esitatud Buddha esimest jutlust kajastavas tekstis "Seadmuseratta käimapanemine" (eesti keeles "Budismi pühad raamatud" 1. Tartu, 2004, tõlkinud Linnart Mäll), mille vaateid jagavad kõik budismi koolkonnad.
Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus(1.tõde kannatusest) ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda – kuna kannatusel on põhjus(2.tõde kannatuse põhjusest). Selleks põhjuseks on janu ehk soov.

Budism - Šaakja rahva seas sündinud printsi Siddhartha Gautama ehk Buddha õpetuse sisu on tihti võetud kokku lühidalt, öeldes, et tema õpetus on kannatusest ja kannatuse lakkamisest.
Budism – siddhartha gautama buddha õpetus, kõrgem vabadus e nirvaana, sümbol ratas 8 kodaraga, paik buddha eluga seotud paigad indias, pühakiri tipitaka (kolmikkorv), mahajaana
Budism on traditsioonilise dateeringu järgi 563–483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhārtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest.

Budism on Buddha Šākjamuni ning see arvatavasti 6.–5. saj eKr ning selle põhjal Indias tekkinud õpetus ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur.
Budism - tekkis 6.saj. e Kr -budismi rajaja on Buddha -budistid tunnevad rõõmu kõigist elusolenditest ja kohtlevad neid lugupidavalt - jumalateenistusi peetakse sünagoogiks
Budismi ürikuis on palju juttu sellest, mida mina ei ole. Näiteks pole see ei kogu keha ega mõni kehaosa eraldi, ei tunne, aisting, taju, mõte, meenutus ega kõik need koos võetuna.

Budism on levimisega muutunud ja kohanenud, nii et nüüdseks on välja arenenud kaks väga erinevat budismi koolkonda - vanem theravaada budism ja hilisem mahajaana budism.
Budismi nimi on tulnud budismi rajaja, Põhja- Iindia ühe vürstiriigi troonipärija, SIDDHARTA nimest. (Legend tema kohta – lahkus kodust, kui oli 29 aastane ja pereisa.
Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskr sangha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid

Budism on üks vanimaid ja ainukordseimaid maailmausundeid, mille mitmekülgsus, huvitav maailmavaate ning iseääraliku kultuur teeb selle eriti huvitavaks.
Budism on levinud Mongoolias, Nepaalis, Kesk ja-Lääne Hiinas, Sri Lankal, Vietnamis, Tais, Laoses, Myanmaris , Jaapanis, Tiibetis, Koreas, India,
Budism on 6.–5. saj eKr Indias Siddhārtha Gautama (Buddha) poolt loodud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur.

Budism on sellest kaugetel inimestel võimalik küll väga mitmesti mõista, ent selle uskujatel on väga kindel elufilosoofia ning rituaalid.
Budism on Buddha Šākjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur.
Budismi põhiseisukohad on esitatud Buddha esimest jutlust kajastavas tekstis "Seadmuseratta käimapanemine", mille vaateid jagavad kõik budismi koolkonnad.

Budism – 6-5 sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus, rajaja Buddha, koosneb kanoonilistest tekstidest.
Budism – Vanim usk, Nepali territooriumil sündis Buda (PõhjA-India). Kristlus – Kristus sündis Lähis-idas, Vahemere idakaldal.
Budism on religioon, iidne filosoofia (maailmast arusaamise viis), mis on saanud kõige rohkem mõjutusi Induse oru religioonist.

Budism - eraldus hinduismist u 2500 aastat tagasi (563-483 EKR) ning loojaks peetakse Põhja-Indias elanud Siddhartha Gautamat.
Budism - Budismi eesmärgiks on Buddha Šākjamuni(Siddhārtha Gautama) eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine.
Budism on Siddhartha Gautama Šakjamuni õpetusel põhinev maailmareligioon, mis tekkis 6.- 5. sajandil enne Kristuse sündi.

Budismi ajalugu on Jaapanis jälgitav alates 6. Sajandist, kui Koreast toodi sinna budistlikud suutrad (õpetustekstid) ja pühakujud.
Budism on levinud Mongoolias, Nepaalis, Kesk ja-Lääne Hiinas, Sri Lankal, Vietnamis, Tais, Laoses, Myanmaris jt. Riikides.
Budism – 6-5 saj. Ekr – Siddhartha Gautama oli kuningapoeg, keda hellitati ja hoiti eemal kõigist elu varjukülgedest.

Budism - on õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel edasi levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur.
Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda – kuna kannatusel on põhjus.
Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke.

Budism on läänes kasutamisele võetud termin, et tähistada usundit, mida selle järgijad nimetavad enamasti dharmaks.
Budism – religioon, mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale
Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (pali: saṅgha; sanskr: saṃgha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest.

Budism on 6.-5. sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus, mille rajas Buddha.
Budism 563 – 483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhārtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia.
Budism on alati olnud pluralistlik ning aktsepteerinud erinevaid vahendeid Buddha sõna edasi andmisel.

Budism – Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur.
Budism on peamiselt levinud Aasias, eelkõige Tais, Myanmaris (Birmas), Kambodžas, Laoses, Jaapanis.
Budism on põhiusk Koreas ja selle õpetused mõjutavad väga Korea elustiili, kultuuri ning kunsti.

Budism on teiste religioonide seas ainukordne selle poolest, et ei esitata jumala definitsiooni.
Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskriti k sangha). Algne kogudus kujunes Buddha järgijatest.
Budism – 6-5 . saj vastabdus hinduismile , saanud nime Buddha , selle usuni rajaja järgi

Budism on levinud oma tekkepaigast väljapoole üle kogu maailma, samamoodi nagu kristlus.
Budismi mõjud – al. 6. saj. mitmed ehitustehnilised võtted, segunesid kohaliku traditsiooniga.
Budism - tekkis 5-6 sajand eKr; Buddha õpetus- kannatused elus on tingitud ihadest.

Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist.
Budism - õpetlus, kuidas elada, mitte usk. Jumalaks oli Buda, indis polpullaarne.
Budismi sümbolid on ratas, kala, merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm.

Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik
Budism on saanud oma nime Siddharta Gautama´le omistatud tiitli järgi Buddha.
Budismi tekkimine - Pani aluse 6 ja 5 saj vahetusel eKr-Gautama.Temast sai Valgustatu ehk

Budism on iseäranis mõjukas matusetseremooniate ja kalmistute religioonina.
Budism – looja Siddharlha Gautama 6 saj e.Kr Kirde- India. Ilma jumalata.
Budism on religioon, mida hakati Aasias järgima umbes 2500 aastat tagasi.

Budism on hiinlastele lähedane oma hoole poolest hinge saatuse pärast.
Budismi rajaj on ajalooline isik, Kirde-India valitseja poeg Siddhartha Gautma.
Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid.

Budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias.
Budism on võtnud hinduistliku õpetuse karmast ja uuestisünnist.
Budism – Budistid järgiva Siddhartha Gautama Buddha õpetust.

Budism – siddhartha gautama buddha õpetus, sanskriti keel.
Budism on usundi õpetus,elustiil,kultuur või traditsioon.
Budismi tunnusmärk - kaheksa kodaraga ratas - kujutab seda piltlikult.

Budismi sümboliks on elu igavest ringkäiku sümboliseeriv ratas
Budism – siddhartha gautama buddha õpetus, keel.
Budism on õppekavas mitmetes Lääne ülikoolides.

Budism on iidne filosoofia, mis pärineb Indiast.
Budism on oma levikult maailmas kuuendal kohal.
Budism on maailmareligioonidest üks vanimaid.

Budism on saanud oma nimetuse buda järgi.
Budism india - Hiina - Jaapan Terakota sõdurid.

Budism - ei toetu pühadele kirjutustele.
Budism on oma levikult maailmas 6. kohal.
Budismi kohaselt on maailmas kahesugust sõltuvust.

Budism on levinud suuremal osal Aasiast.
Budism on levinud järgmistes maades:

Budism - hool hinge saatuse pärast.
Budism on ülemaailmne teadusvool.
Budism - Hinduism-Islam-Kristlus

Budism - esimene maailma usund.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde- India valitseja poeg Siddhartha Gautama.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Budismi haru on valitsev ka Indias ja Sri Lankal.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun