Venemaalt, lätist, leedust, soomest. 16.Milliseid pikaajalisi energeetikat puudutavaid kohustusi (protsendilised eesmärgid, nimetatud ka arengukavades) võttis Eesti seoses Euroopa Liitu astumisega? · Tagada riiklikult kehtestatud keskkonnanõuete täitmine -> põletusseadmete direktiiv (2005.a Balti EJ, 2015.a Eesti EJ 1659 MW ehk 73% olemasolevast võimsusest); · Saavutada 2010. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaaluks 5,1% brutotarbimisest -> 2008.a 2,3%; · Saavutada 2020. aastaks elektri ja soojuse koostootmisjaamades toodetud elektri osakaaluks 15-20% brutotarbimisest ning soojuse osakaaluks 35- 40%-> 2008.a elektrist 11% ja soojusest 37%; · Avada Eesti elektriturg 35% ulatuses 2009. aastaks ja täielikult 2013. aastaks · Hoida 2010. aastani primaarenergia tarbimise maht 2003.a tasemel; · Tagada sisemaise elektritarbimise koormuse katmiseks vajalik kohaliku genereeriva võimsuse olemasolu; 17
mittekonventsionaalse biomassi) kättesaadavus · tänu elektrituruseaduses kavandatud toetusmeetmetele ja riikliku struktuurivahendite kasutamise arengukava 2007-2013 meetmetele muutub mittekonventsionaalsetest 15 biomassiressurssidest toodetud energia hind konkurentsivõimelisemaks teiste energiatoodetega võrreldes · biomassi osakaal elektri tootmiseks suureneb 3%-ni siseriiklikust brutotarbimisest · suureneb biomassi osakaal soojuse tootmiseks · mikro elektri- ja soojuse koostootmisjaamade konkurentsivõime võrreldes teiste energiatootmisviisidega on tõusnud tänu sellekohasele teadusarendustegevusele Eestis ja Euroopa Liidus · tarbijad on igakülgselt informeeritud kodumaiste taastuvate ressursside kasutamise eelistest lokaalküttes [4] 16 Biomassi kasutamine ja tootmine Eestis