kaubaturul. TAKTIKA-(e/v teeb asju õigesti)lähiperioodiks. Kontrollitakse pideval, muudetakse. Eelarve koostamine- otsustamise üks olulisemaid protsesse. Lähtutakse kitsaskohtadest. Eelarve 3 EESMÄRKI: 1.eelarve kui tegevusplaan;2. fin plaan (koostamisel peab olema ülevaade tuludest-kuludest), kommunikatsioonivahend. TERVIKLIKKUSE PÕHIMÕTE-eelarve peab sis kõiki üksusele laekuvaid tulusid ja kulusid. Eelarvestamine toimub brutoprintsiibil-kulud ja tulud kirjutatakse välja(ei saldeeri omavahel sissetulevaid ja väljaminevaid voosid). Eelarve kõik tulud katavad eelarve kõikide kulude katmise eesmärki. TÕESUSE JA SELGUSE PÕHIM-eelarves esitatakse eraldi ühekaupa: tulud tekkepõhjuse järgi ja kulud otstarbe järgi. E peab näitama, kust pärineb üksiktulu ning mis otstarbel vastav kulutus on tehtud. TÄPSUSE PÕHIM-E tul-kul kr täsusega. E tulude ennustamisel tuleb lähtuda maj-liku arengu
kaupa riigi kogutulu (kui palju teenivad kõige vaesemad 5%...jne). Mõõtühikut nimetakse GINi- koefitsiendiks (Täielik ebavõrdus=0) 5. Loeng Riigieelarve Riigieelarvet võib defineerida kui riigi tulude ja kulude plaani mingil perioodil ehk eelarveaastal, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse tegevuse rahastamisel. Eelarve koostamise printsiibid: Täielikkuse põhimõte: eelarves kajatsuvad kõik kulud ja tulud brutoprintsiibil. Selguse põhimõte: eelarve kulud ja tulud peavad olema esitatud selgelt ja arusaadvaalt, et nende päritolu ja eesmärk oleks üheselt mõistetav. (eelavre klassifikaator). Ühtsuse põhimõte: kõik tulud koondatakse ühtsesse fondi ja sealt tehakse kõik kulud. Eesmärgist sõltumatuse põhimõte: tulud ei tohi olla seotud konkreetsete kuludega, uus ulu ei tähenda uut maksu kehtestamist. Täpsuse põhimõte: eelarve koostamine peab olema võimalikult täpne, ehk
maksukoormuste maksude laekumist. 2. Tulude ülekandmine riigi ettevõtetele vs kuludekandmine erasektorisse. 3. Kulude katmine laenuvahenditega- selles osas on Eesti riik olnud suhteliselt tagasihoidlik ja laenuvahendite hulk on läbi aastate jäänud alla 10% SKT-st. Eelarve rakendamise klassikalised printsiibid 1. Eelarve täiuslikkuse printsiip – eelarves peavad kajastuma kõik riigi kulud ja tulud, mis tähendab, et eelarve tuleb koostada brutoprintsiibil, kus tulud ja kulud kirjutatakse võimalikult täielikult välja. Erandi võivad moodustada teatud avaliku sektori ettevõttes, kus kasutatakse netoprintsiipi. 2. Selguse printsiip – mis nõuab tulude ja kulude sellist rühmitamist, et eelarve kõigi tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud. 3. Ühtsuse printsiip – leiab väljenduse kaasühtsuse põhimõttes, mis tähendab, et kõik
Tulude ülekandmine riigiettevõtetele versus kulude kandmine erasektorisse. Kulude katmine laenuvahenditega. Riik on olnud suhteliselt tagasihoidlik ja laenuvahendite hulk on läbi aastate jäänud alla 10% SKT-st. Eelarve rakendamise klassikalised printsiibid: Eelarve täiuslikkuse printsiip: eelarves peavad kajastuma kõik riigi tulud ja kulud, mis tähendab, et eelarve tuleb koostada brutoprintsiibil, kus tulud ja kulud kirjutatakse võimalikult täielikult välja. Erandi võivad moodustada teatud avaliku sektori ettevõtted, kus kasutatakse netoprintsiipi ( ei kirjuta teatud valdkondi lahti, anname neile ainult summa, mis eelarvest eraldatakse neile). Netoprintsiipi kasutatakse kui tegu on riigikaitsega, saladusega vms. Selguse printsiip: nõuab tulude ja kulude sellist rühmitamist, et eelarve kõigi tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud.
annaabi.ee 
