'majutus ja toitlustus', vastavalt 7 627 ja 7828 krooni kuus. Tööjõukulud on 10 386 ja 10 572 krooni kuus töötaja kohta. Kõik tegevusalad kokku arvestades on Eestis keskmine brutopalk kuus 11 874 ja keskmine tööjõukulu töötaja kohta 16 068. Üldiselt võib öelda, et igast keskmisest palgast saab 2/3 inimesi väiksemat ja 1/3 suuremat palka. Täpselt keskmist saavad väga vähesed. Kui keskmine palk oleks ka 20 000, siis ikkagi oleks suhe 2/3 ja 1/3. Keskmist brutokuupalka mõjutab tegevusala, kus on teistest tunduvalt rohkem palgatöötajaid. Praegu on Eestis selleks tegevusalaks töötlev tööstus, kus töötab ligikaudu neljandik palgatöötajatest. 6
nõuet, säilib töötajal ülejäänud osas õigus nõuda selle rahuldamist pankrotimenetluse kaudu. Maksejõuetuse hüvitise suurus. Maksejõuetuse hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadel on alljärgnevad ülempiirid: · saamata palk (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis; · saamata puhkusetasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis; · töölepingu lõpetamise hüvitust (enne või pärast tööandja maksejõuetuks
töötukassale avaldusetöötukassa kontrollib taotletava summa põhjendatustja teeb otsuse hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmisesttöötukassa maksab hüvitise töötaja pangakontole hiljemalt 5. päeval hüvitise määramisest. 2. töötajatele hüvitatakse:- saamata jäänud töötasukuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka- saamata jäänud puhkusetasukuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk- saamata jäänud töölepingu ülesütlemise hüvitisedkuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk 3. ülejäänud ulatuses rahuldatakse töötajate nõuded pankrotimenetluse käigus :esmalt
oktoobril 2014. a. Ümberarvutamise eesmärk on, et kõiki töövõimetuspensioni saavaid isikuid koheldaks võrdselt. Seetõttu arvutatakse 1. oktoobril 2014. aastal ümber kõikide töövõimetuspensioni saavate isikute töövõimetuspensioni suurus. Ümberarvutamisel võetakse kõigi isikute puhul arvesse isikule määratud teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõimetuse ulatust ja 1. oktoobriks 2014. aastaks avaldatud viimast Statistikaameti pooleteisekordset keskmist brutokuupalka kalendriaastas (1. oktoobriks 2014. a on viimane avaldatud Statistikaameti keskmine brutokuupalk 2013. aasta oma). Samuti arvutatakse seaduse jõustumisel ümber ka kõikide toitjakaotuspensioni saavate isikute toitjakaotuspensioni suurus. Praegu makstakse toitjakaotuspensioni hukkunud kaitseväelaste seitsmele lapsele, kõigile neile arvestatakse toitjakaotuspensioni suurus ümber 1. oktoobril 2014. a . Toitjakaotuspensioni suuruse uueks aluseks on 1. oktoobril 2014
Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud: 1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud palk; 2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu; 3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud Eesti Vabariigi töölepingu seaduses ettenähtud hüvitused. Töötajale makstakse esimest hüvitist kuni kolm töötaja brutokuupalka, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel. Punktis 2 nimetatud hüvitist makstakse töötajale kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
Töötajate nõuete rahuldamine hüvitise maksmine töötukassast (2008/94/EÜ) ülejäänud ulatuses rahuldatakse töötajate nõuded pankrotimenetluse käigus Hüvitise maksmine töötukassast: töötukassa vastavat sihtfondi finantseerivad tööandjad töötajatele hüvitatakse: - saamata jäänud töötasu kuni töötaja 3 viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 3 Eesti keskmist brutokuupalka - saamata jäänud puhkusetasu kuni töötaja 1 kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1 Eesti keskmine brutokuupalk - saamata jäänud töölepingu ülesütlemise hüvitis kuni töötaja 2 kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 1 Eesti keskmine brutokuupalk 21 Hüvitise taotlemiseks esitab haldur töötukassale avalduse. Töötukassa kontrollib taotletava summa
Töötajate nõuete rahuldamine: • hüvitise maksmine töötukassast • ülejäänud ulatuses rahuldatakse töötajate nõuded pankrotimenetluse käigus Hüvitise maksmine töötukassast: • töötukassa vastavat sihtfondi finantseerivad tööandjad Töötajatele hüvitatakse: • saamata jäänud töötasu kuni töötaja 3 viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 3 Eesti keskmist brutokuupalka • saamata jäänud puhkusetasu kuni töötaja 1 kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1 Eesti keskmine brutokuupalk • saamata jäänud töölepingu ülesütlemise hüvitis kuni töötaja 2 kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 1 Eesti keskmine brutokuupalk • hüvitise taotlemiseks esitab haldur töötukassale avalduse • töötukassa kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hiljemalt 30
Tööandja pankrot ja pankrotimenetluse raugemine Töötajate nõuete rahuldamine: · hüvitise maksmine töötukassast · ülejäänud ulatuses rahuldatakse töötajate nõuded pankrotimenetluse käigus Hüvitise maksmine töötukassast: · töötukassa vastavat sihtfondi finantseerivad tööandjad Töötajatele hüvitatakse: · saamata jäänud töötasu kuni töötaja 3 viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 3 Eesti keskmist brutokuupalka · saamata jäänud puhkusetasu kuni töötaja 1 kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1 Eesti keskmine brutokuupalk · saamata jäänud töölepingu ülesütlemise hüvitis kuni töötaja 2 kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 1 Eesti keskmine brutokuupalk · hüvitise taotlemiseks esitab haldur töötukassale avalduse · töötukassa kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hiljemalt 30. päeval avalduse
hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmisest o töötukassa maksab hüvitise töötaja pangakontole hiljemalt 5. päeval hüvitise määramisest - (TKindlS § 38, § 21 lg 1, § 22 lg-d 1 ja 4) - töötajatele hüvitatakse: o saamata jäänud töötasu kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka o saamata jäänud puhkusetasu kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk o saamata jäänud töölepingu ülesütlemise hüvitised kuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk koondamise puhul 1 kuu tasu, kui on vähem aega
kohta.52 Puhkusetasu ülempiiriks on seega kolmekordne Eesti keskmine brutotöötasu üle- eelmisel kvartalil. 52 Eesti keskmise brutotöötasu avaldab Statistikaamet oma koduleheküljel: www.stat.ee/pohinaitajad. 110 § 61 / § 62 P uhkus 3. ptk 4. jg Näiteks olukorras, kus töötaja isapuhkuse tasu ületaks kolmekordset Eesti keskmist brutokuupalka, makstakse isapuhkusetasu seaduses ettenähtud piirmäära ulatuses. Piir- määrast tuleb lähtuda ka juhul, kui isa kasutab isapuhkust osade kaupa või vähem kui kümme tööpäeva. Viidatud olukorras tuleb piirmäära proportsionaalselt vähendada. Näiteks on Eesti I kvartali keskmine töötasu 900 eurot ning isa kasutab isapuhkust III kvartalis viis tööpäeva. Isa keskmine töötasu kümne tööpäeva eest on 3 000 eurot. Sellisel juhul saab