õ- õhuga seadmesse sisenev soojus, Qp- kütuse pihustamisel auruga(aurusoojus). Soojuskaod: 1). AG-st välj. gaasidega Q2, 2). Kütuse kemiliselt mittetäielik põlemine Q3, 3). Meh. Mittetäielik põlemine Q4, 4). AG välisjahtumiskadu Q5, 5). Räbu füüsikalise soojusega Q6. Q1- kasulikult kasut. soojus. Qkt=Q1+Q2+Q3+Q4+Q5+Q6. q1+q2+q3+q4+q5+q6=100%, q1=k=100-q2-q3-q4-q5-q6 - kaudne soojusbilanss, siis kui on kaod maha lahutatud. Hk=Qkas/B•Qa t•100% - otsebilansi brutokasutegur. ηk=0,7, järelküttepindadega k=0,88…0,93. Brutokasutegur ei arvesta energiakulu enda tarbeks. Netokasuteguri puhul tuleb brutokasutegurist maha võtta elektriline- ja soojuslikomatarve. Otsese soojusbilansi järgi määratakse katla kasutegur sooja vee saamiseks kulutatud ning koldesse antud üldise soojushulga suhtena Vv on katelt läbiva vee kulu
Temp.gradiendiks mingis keha Ühesoojuskandja agregaatoleku muutusega q5-q6 - kaudne soojusbilanss, siis kui on kaod maha punktis A nim. selle punkti juures esineva temp. Q=D1 (h´1 cp1 t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) h-entalpia lahutatud. Hk=Qkas/B·Qat·100% - otsebilansi muutuse ja muutusele vastava isotermide vahelise Mõlemasoojuskandja agregaatoleku muutusega brutokasutegur. k=0,7, järelküttepindadega k=0,88... ristlõigu n pikkuse suhete piirväärtust 0,93. Brutokasutegur ei arvesta energiakulu enda Q=D1 (h´1 cp1 t´´1)= D2 (h´´2 cp2 t´2) Keskmine temp. limt/n=t/n=gradt[K/m]. Soojuse levikut iseloom. lang oleneb sellest, millise suunaga on tegemist. tarbeks
auruga(aurusoojus). Soojuskaod: 1). AG-st välj. gaasidega Q2, 2). Kütuse kemiliselt mittetäielik põlemine Q3, 3). Meh. Mittetäielik põlemine Q4, 4). AG välisjahtumiskadu Q5, 5). Räbu füüsikalise soojusega Q6. Q1- kasulikult kasut. soojus. Qkt=Q1+Q2+Q3+Q4+Q5+Q6. q1+q2+q3+q4+q5+q6=100%, q1=k=100-q2-q3-q4-q5-q6 - kaudne soojusbilanss, siis kui on kaod maha lahutatud. Hk=Qkas/B•Qat•100% - otsebilansi brutokasutegur. ηk=0,7, järelküttepindadega k=0,88…0,93. Brutokasutegur ei arvesta energiakulu enda tarbeks. Netokasuteguri puhul tuleb brutokasutegurist maha võtta elektriline- ja soojuslikomatarve. 21. Kaasaegse veetorukatla ja gaasitoru katla põhimõtteskeem
=koldesse antava tegeliku õhu kogus/kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhukogus. Liigõhuteguri valik sõltub kütuse liigist, põlemise moodusest, kolde konstruktsioonist jne. (gaasilise kütuse korral =1.05-1,15). 42. Katla soojusbilanss, soojuskaod ja kasutegu Katelseadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb katelseadmesse sisenev soojus. Soojusbilanss võimaldab selgitada katla soojuskaod. Soojusbilansi alusel määratakse katelseadme brutokasutegur . Katelseadme ekspluatatsioonil koostatakse soojusbilanss katsetulemuste põhjal. Soojusbilanss koostatakse harilikult 1 kg põletatava tahke ja vedelkütuse või 1 m3 küttegaasi kohta. Kütuse mahu või massiühikuga koldesse antavat soojushulka nimetatakse kasutatavaks soojuseks ja tähistatakse . Katelseadmesse antav soojus jaguneb kasulikult kasutatavaks soojuseks (Q1) ja soojuskadudeks: Q2 - soojuskadu katlast lahkuva põlemisgaasiga
Soojuskaod. Q2 Soojuskadu katlast lahkuvate gaasidega. Q3- Soojuskadu keemilisest mittetäielikust põlemisest Q4 Mehaaniline põlemiskadu(tahketel kütustel), sest süsinik ei põle täielikult ära ja seljuhul sisaldab tuhk süsinikku. Q5- Soojuskadu katla välijahtumisest. Q6 Soojuskadu räbu ja tuha füüsikalise soojusega. (tahketel, tuhk lendab koldest ära). kBruto = q1 = 100% - (q 2 + q3 + q 4 + q5 + q 6 ) Brutokasutegur ja netokasutegur: kNeto = kBruto - (q soojuslik OT + q elektrilin OT e) q1=Q1/Qtk ehk kaudse soojusbilanssi esimene liige.
Soojuskaod. Q2 Soojuskadu katlast lahkuvate gaasidega. Q3- Soojuskadu keemilisest mittetäielikust põlemisest Q4 Mehaaniline põlemiskadu(tahketel kütustel), sest süsinik ei põle täielikult ära ja seljuhul sisaldab tuhk süsinikku. Q5- Soojuskadu katla välijahtumisest. Q6 Soojuskadu räbu ja tuha füüsikalise soojusega. (tahketel, tuhk lendab koldest ära). kBruto q1 100% (q 2 q3 q 4 q5 q6 ) Brutokasutegur ja netokasutegur: kNeto kBruto (q soojuslik OT q elektrilin OT e) q1=Q1/Qtk ehk kaudse soojusbilanssi esimene liige.
Katla kasutegur otsese bilansi järgi on leitav ajaühikus kasulikult kasutatava soojushulga Qkas ja kütusega koldesse antud soojushulga suhe 100 Qkas k = 6-5 B Qat Qkas = D( h2 - h1 ) 6-6 kus D - veekulu läbi katla kg/s; h1 - katlasse siseneva vee entalpia kJ/kg; h2 - katlast väljuva vee entalpia Katla kasutegur (brutokasutegur ei arvesta energiakulu omatarbeks) kaudse bilansi järgi aga: k = 100 - q 2 - q3 - q 4 - q5 - q 6 6-7 q2 - soojuskadu katlast lahkuva põlemisgaasiga; %, q3 - soojuskadu keemiliselt mittetäielikust põlemisest; %, q4 - soojuskadu mehhaaniliselt mittetäielikust põlemisest, %, q5 - soojuskadu katla välisjahtumisest; %, q6 - soojuskadu räbu füüsikalise soojusega; %.
annaabi.ee 
