Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning kasutada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ja survegruppidega. Tavainimesed muutusid aktiivsemateks ja nõudsid poliitikutelt tegutsemist. 2)Kes esitas esimesena jätkusuutliku arengu mõiste? Enamjaolt antakse see au Brundtlandi komisjonile, kes defineeris jätkusuutliku arengu oma 1987. aasta ÜRO-le esitatavas raportis ,,Meie ühine tulevik". Siiski leidub viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal. Brundtlandi komisjoni raportis on jätkusuutlikku arengut määratletud alljärgnevalt: jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 3)1983
Aasia ja Euroopa linnades on vastavaid uuringuid palju rohkem ja need on tihti ka põhjalikumad. Eriti oluliseks saigi transpordi läbimõeldud ja keskkonnasõbralik planeerimine just peale seda kui ilmnema hakkasid keskkonnasaaste probleemid. Antud artiklis käsitletakse USA linnades esinevaid probleeme ja nendega seonduvaid uurimusi, et paremini mõista sealset olukorda. Seega, vaja ei ole ainult ajutist jätkusuutlikkust, vaid pikemalt ette asju näha. Brundtlandi raporti kontseptsioon põhinebki sellel arusaamal. Samuti sellel, et keskkonda peab kaitsma, aga samal ajal peab ikkagi toimuma ka majanduse areng ja säilima ühiskondlik võrdsus. Samas paljud leiavad, et selles raportis on liiga vähe pööratud tähelepanu ühiskondlikule tasandile. Teised jällegi leiavad, et nappus ei tulene tulevikus looduressursside käitlemisest, vaid üleüldistest põlvkondade vahelistest arusaamadest ja võrdsusest, kuidas suudetakse ressurssidega ümber käia
1 Sissejuhatus Jätkusuutlik areng ehk säästev areng viitab ühiskonna arengule, kus ressursside kasutamisega üritatakse rahuldada inimeste vajadusi samal ajal keskkonda võimalikult säästes, et neid vajadusi saaks rahuldada mitte üksnes praegu vaid ka tulevastel põlvkondadel. (Wikipedia) Jätkusuutlikku arengut on defineeritud mitmel moel, kuid sagedamini esinev definitsioon pärineb Brundtlandi komisjoni aruandest "Meie ühine tulevik": "Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. See sisaldab endas kahte olulist mõtet: * vajadused, eriti maailma vaeste inimeste esmased vajadused, peaksid saama prioriteedi; ja * idee piiridest, mis on seatud tehnoloogia ja sotsiaalsete organisatsioonide poolt keskkonna võimalustele täita praeguseid ja tulevasi vajadusi.
praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Järgitakse selliseid põhimõtteid nagu majanduse ja keskkonna ühendamine; keskkonna kaitsmine; kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja elukvaliteet. Ajalugu Esimesed sammud säästva arengu konteksi suunal tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983-ndal aastal moodustati ÜRO peaassamblee otsusega Brundtlandi komisjon ehk Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon, mida juhtis Gro Harlem Brundtlandi. Komisjoni ülesandeks oli säästliku arengu põhimõtete määratlemine. 1987-ndal aastal valmisid tegevusraportid `'Meie ühine tulevik 1'' ja `'Meie ühine tulevik 2.'' Neis sõnastati säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 1992 aastal toimus Rio de Janeiros ÜRO Keskkonna ja arengu maailmakonverents.
sammuks holistilise keskkonnapoliitikani jõudmisel ning seega väga oluline keskkonnapoliitika edukuse seisukohalt. "Roheliste" seaduste rakendamisel on vähe mõtet, kui need on vastuolus muude seadustega, näiteks majanduspoliitika seadustega." (Ken Collins) EL ja keskkonnapoliitika - Subsidaarsuse põhimõte - Euroopa Liit peaks aktiviseerima oma tegevust ainult siis, kui tal on võimalik teha midagi paremini kui liikmesriigid. - Säästev areng - põhineb nn. Brundtlandi komisjoni definitsioonil, mis on kombinatsioon ökoloogilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest kaalutlustest. - Partnerluse põhimõte - "säästva arengu toetajad" peavad looma dialoogi ja tegema koostööd keskkondlike lahenduste otsimisel. EL ja keskkonnapoliitika EK (koordinaator DG Environment) keskkonnapoliitika jaguneb järgmiselt: Üldpoliitika - Olulisimad direktiivid on direktiiv keskkonnamõju hindamisest (KMH ja KSH) ja direktiiv keskkonnainformatsiooni
suurimat meretuuleparki. Kohalikud oleksid mööndustega nõus juhul, kui nad saaksid odavamat elektrienergiat. Kalatööstus kardab, et müratundlik räim kaob rannikumerest ja seega peaks firma uksed sulgema. Samuti kardetakse turismisektori jahenemist vaadete rikkumise pärast. Samuti ollakse mures, et tuulikud jäävad olulisele rändeteele mistõttu hukkuks massiliselt linde. 42. Säästva arengu mõiste ja definitsioonid. kõige laialdasemalt kasutatav definitsioon on pärit Brundtlandi raportist: ,,sustainable development" on areng, mis tagab kompromisse tegemata praegu elavate põlvkondade vajadused ning võimaluse kindlustada ka tulevaste põlvkondade vajaduse" 43. Milline on säästva arengu seos keskkonnapoliitikaga? 44. Miks muutus säästva arengu paradigma kiiresti populaarseks. 45. Miks on kontseptsioon vaesemate riikide majanduse järeleaitamisest keskkonnale ohtlik? Selgitada Kuznetsi keskkonnakõvera abil. 46
kohta näiteid nii Eestist kui maailmast. Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. (1) ÜRO (Brundtlandi tegevusraport) on jätkusuutlikkuse sõnastanud põlvkondadevahelise võrdsuse printsiibi kaudu: "Jätkusuutlik areng on niisugune praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine, mis ei tee seda tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamise arvelt." (2) Jätkusuutlik areng Eestis Eesti säästva arengu riiklik strateegia ,,Säästev Eesti 21 " on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad
Teadus keskkonnakaitse arendamiseks Olulisemad tulemused: Rahvusvahelise mõõtme kinnistumine Kompromisside leidmine vaesete ja rikaste riikide vahel Valitsusväliste organisatsioonide roll UNEP-i loomine Mõju Euroopa Liidu keskkonnapoliitika arengule 6 Rio de Janeiro konverents 1992: Taust: Stockholmi konverentsi järel suurenev koostöö 1987 Brundtlandi komisjoni raport ,,Our Common Future" Säästva arengu konseptsioon Osalejad: Valitsused ja valitsusvälised organisatsioonid. Olulisemad teemad: Majanduslik areng vs. Keskkonnakaitse Vastuvõetud dokumendid: Rio deklaratsioon Agenda 21 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Metsahoiu põhimõtted Kliimamuutuste raamkonventsioon Konverentsi kriitika: Lepingute siduvus Tähelepanuta jäänud teemad: kolmanda maailma võlgade küsimus ja
Tema vastas ilma pikemalt mõtlemata, et see, kui toimub pidevalt areng, mis ei peatu. Kuid kas ikka saab nii lühidalt sellele küsimusele vastata? Selles referaadis üritangi vastust saada küsimusele, millele on nii palju erinevaid vastuseid. Mis on siis jätkusuutlik areng? Lisaks toon esile Eesti jätkusuutliku arengu strateegia ja Euroopa Liidu jätkusuutliku strateegia. Jätkusuutliku arengu mõiste ja kasutuselevõtmise aeg Enamasti tunnistatakse mõiste esmakasutajaks Brundtlandi komisjoni oma 1987. aasta aruandega "Meie ühine tulevik" ("Our Common Future"). Leidub siiski ka viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet hoopis briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal. Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja
tagatud. Allikatena on kasutatud erinevate ametkondade veebilehekülgi ja Katrin Kulli ettekannet „Säästev areng“. 1. Jätkusuutliku arengu mõiste 1983. aastal pani ÜRO tööle komisjoni, mille ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia välja töötamine. Peamiseks küsimuseks oli - kuidas parandada praeguse põlvkonna elutaset lühiajalises plaanis, ilma seejuures keskkonda pikaajaliselt kahjustamata? See komisjon, mida nimetatakse Brundtlandi komisjoniks, andis 1987. aastal välja aruande „Meie ühine tulevik“, ning just sealt pärineb tänapäevane jätkusuutliku arengu mõiste. (Kull 2010) Jätkusuutlik areng on ühiskonna selline toimimine, mille puhul tagatakse praeguse põlvkonna vajadused nii sotsiaalses, majanduslikus kui looduslikus aspektis, ilma tulevaste põlvkondade võimalusi ohtu seadmata. Oluline on kasutada olemasolevaid ressursse mõistlikult ja arvestada erinevate allikate taluvuspiire. Jätkusuutliku arengu
mainitakse. Aga kui paljud tegelikult teavad ,,Jätkusuutliku arengu" täit tähendust? Selles referaadis püüaksingi siis lahti seletada, mis tähendus on jätkusuutlikul arengul, samas toon esile ka jätkusuutlikuse Maailmas ja Eestis. Jätkusuutlik areng ehk Säästev areng Püüan siis lahti seletada mis tähendus on jätkusuutlikul arengul. Jätkusuutlik areng, kui väljend sõnastati tõenäoliselt esmakordselt ÜRO peaassamblee poolt loodud ja Norra peaministri G. H. Brundtlandi juhitud Keskkonna- ja arengukomisjoni 1987. aastal ilmunud aruandes ,,Meie ühine tulevik". Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis hõlmab enda alla pea kõik eluvaldkonnad. Jätkusuutlikus on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Teisesõnaga tagab jätkusuutlik ehk säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonna taluvusvõimega täna ja tulevikus
JÄTKUSUUTLIKU ARENGU MÕISTE JA SELLE AJALUGU Rooma klubi tegevus ja ÜRO andsid säästvaks arenguks tõuke juba 1972. aastal Stockholmi konverentsil. Aastal 1980 avaldasid Rahvusvaheline Looduskaitse Liit, ÜRO Keskkonnaprogrammi Nõukogu ja Maailma Looduse Fond maailma looduskaitse strateegia, kus pandi paika looduse ja inimeste vahelised suhted tagamaks meile tervisliku ja täisväärtusliku elu arvestades Maa talumisvõimet. 1983. aastal toimunud Brundtlandi komisjonil on tähtis roll, sest tänu komisjonile valmis aruanne „ Meie ühine tulevik“, mis pani aluse säästvale arengule. 1989. aastal leidis aset Rio de Janeiros säästva arengu maailma tippnõupidamine. Konverentsil võeti vastu Rio deklaratsioon Agenda 21, mida järgivad tänapäeval väga paljud riigid maailmas. (Oja, 1999) Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on areng, mis rahuldab praegused vajadused,
ühiste eesmärkide saavutamiseks keskkonnaprobleemide lahendamisel; · kaasata rahvusvahelist üldsust keskkonnaküsimuste lahendamisse; · püüda prognoosida kaugemas tulevikus tekkida võivaid keskkonnaprobleeme ning leida võimalikke arengukavasid nende lahendamiseks; Komisjoni eesistujaks oli tollane Norra peaminister Gro Harlem Brundtland, komisjoni aruanne "Meie ühine tulevik" ilmus 1987. aastal ja sai laialt tuntuks Brundtlandi aruandena (Brundtland Report). Selles teoses sõnastati esmakordselt säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 3 1.1 Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel - keskkonna, majanduse ja kogukonna - alal. Kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega
planeedil ka aastate pärast elada. Olulisel kohal on ressursside mõistlik kasutamine, looduse puhtuse ja puhta joogivee säilitamine, inimeste tervise parandamine, võrdsuse saavutamine eri rahvuste ja sugude vahel, positiivse iibe saavutamine vananeva rahvastikuga ühiskondades ja nii edasi. Väljend jätkusuutlik areng sõnastati tõenäoliselt esimest korda ÜRO peaassamblee poolt loodud ja Norra peaministri Brundtlandi juhitud Keskkonna ja Arengukomisjoni 1987. aastal ilmunud aruandes "Meie ühine tulevik". Antud väljend peaks tähendama konseptsiooni arengust, mis peaks tagama praeguste põlvkondade vajaduste rahuldamise, ilma et see ka kahjustaks tulevaste põlvede võimalusi rahuldada omi vajadusi. Jätkusuutliku arengut võib teiste sõnadega nimetada ,,Säästlik ja tuleviku vaatav, ning tulevaste põlvkondadega arvestav areng". Eesmärgiks on tagada elu säilimine
Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm. 4 Rahvusvahelised kokkulepped Maailmas on sõlmitud mitmeid kokkuleppeid jätkusuutliku arengu tagamiseks. Säästva arengu peamine idee majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt sõnastati esmakordselt 1987. aastal Gro Harlem Brundtlandi juhitud komisjoni tegevusraportis ,,Meie ühine tulevik". Tuntumad jätkusuutlikku arengut käsitlevad kokkulepped on Agenda 21 ja Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia. Agenda 21 Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO ning seal on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14.
rahuldada kõikide olendite põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard saavutada õiglasem elustandard nii inimpopulatsiooni sees kui populatsioonide vahel suhtuda suure ettevaatusega tegelikku või potentsiaalsesse bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse ja looduse isetaastumisvõime kahjustumisse nii lokaalselt kui globaalselt areng ei tohi kahjustada tulevaste põlvkondade elustandardit ja tarbimist praeguselvõi paremal tasemel 51. Kuidas defineeris Brundtlandi komisjon säästvat arengut? Brundtland defineeris säästvat arengut kui Meie ühine tulevik, areng, mis tagab kompromisse tegemata praegu elavate põlvkondade vajadused ning võimaluse kindlustada ka tulevaste põlvkondade vajaduse 52. Millised on Brundtlandi komisjoni poolt sõnastatud säästva arengu tuumikelemendid? Tuumikelemendid: rahuldada kõikide olendite põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard
arengukonverents, Rio de Janeiro, 2002 ÜRO Säästva arengu konverents, Johannesburg. Kokkulepped : 1979 Genfi piiriülese õhusaaste konventsioon ning selle protokollid, Viini konventsioon 1985 ja Montreali protokoll 1987 osoonikihi kaitsest, Baseli konventsioon 1989 (ohtlikud jäätmed), New Yorki kliimamuutuste raamkonventsioon 1992 ja Kyoto protokoll 1997. Rio de Janeiro konverents 1992 : Stockholmi konverentsi järel suurenev koostöö, 1987 Brundtlandi komisjoni raport "Our Common Future" säästva arengu kontseptsioon Osalejad: nii valitsused kui valitsusvälised organisatsioonid Olulisemad teemad: majanduslik areng vs keskkonnakaitse Vastuvõetud dokumendid: Rio deklaratsioon, Agenda 21, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Metsahoiu põhimõtted, Kliimamuutuste raamkonventsioon. Konverentsi kriitika: Lepingute siduvus, Tähelepanuta jäänud teemad: kolmanda maailma
Potentsiaalselt keskkonnaohtlike tegevuste ja ainete kindlaksmääramise meetodid: - loetakse ohtlikuks sõltuvalt selle iseloomust (nt keskkonnamõju ja ... seadus) - loetakse ohtlikuks sõltuvalt ulatusest ja asukohast (nt looduskaitseseaduses tegevused ranna- ja kaldaalal) - otsustatakse igal juhtumil eraldi Parim on kombinatsioon nendest. SÄÄSTEV ARENG 1972 ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis ökoloogiline ajajärk inimkonna arengus. 1983 Brundtlandi komisjon globaalsete keskkonnaprobleemide identifitseerimine ja ettepanekud lahendusteks. ÜRO peaassambleele esitatud aruanne ,,Our Common Future" võttis kasutusele mõiste SÄÄSTEV ARENG (sustainable development). Peamised koostisosad: säästev poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tootmis-, tehnoloogiline, rahvusvaheliste suhete ja haldussüsteem. EL arengud Rooma leping keskendus maj. Heaolu tõsu, Maastrichti leping seab eesmärgiks säästva arengu.
Keskkonnakaitse tähtsad sündmused: *1968 Rooma Autoökoloogia üksikorganismide suhteid ümbritseva klubi *1970 Euroopa looduskaitse aasta *1972 ÜRO keskk. Demökoloogia populatsioone, muutusi ja keskkonnakonverents Stockholmis *1983 ÜRO seoseid nendes. Sünökoloogia uurib kooslusi. Peaassamblee poolt moodust Keskkonna ja Arengu Geoökologia - maastikke koos neid asustava elustikuga. Maailmakomisjon *1987- Brundtlandi Komisjoni raport, Globaalökoloogia biosfäär uurimisobjektiks. I katse formul säästva arengu printsiip *1992 ÜRO Üldökoloogia eluslooduse ja keskk vast suhted. Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeiros, Ökoloogia eesmärgid ja ülesanded: Agenda 21 ülemaailmne tegevusprogramm 1. Üldine looduskasutuse teooria väljatöötamine saavutamaks 21. sajandiks säästvam areng. 2
tavaliselt määratletakse kui "arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." Säästev areng (jätkusuutlik areng, säästev arendamine) on sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja keskkonna taluvusvõimega ning looduse mitmekesisust säilitades. Enamasti tunnistatakse mõiste esmakasutajaks Brundtlandi komisjoni oma 1987. aasta aruandega "Meie ühine tulevik" ("Our Common Future"). Leidub siiski ka viiteid, et esmakordselt kasutas seda mõistet hoopis briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal. Maailmapanga pragmaatilisem määratlus lähtub rahvusliku rikkuse kontseptsioonist: ühiskonna areng on jätkusuutlik siis, kui erinevate kapitalivormide — toodetud kapitali, inimkapitali ja looduskapitali — poolt loodud rikkus ajas ei vähene.Viimastel aegadel ongi
Säästva arengu ideed hakati rakendama ametlikult 1983. aastal ÜRO poolt, kes pani kokku rahvusvahelise komisjoni, mille eesotsas oli Gro Harlem Brundtland, tollane Norra peaminister. Komisjoni eesmärgiks sai säästva arengu strateegia väljakujundamine nii et oleks võimalik inimeste elutaset parandada lühiajalises perspektiivis, kuid võttes arvesse ka seda, et ei kahjustataks pikaajaliselt kohalikku ja ülemaailmset keskkonda. Selle tulemusena esitati 1987. aastal ÜRO-le Brundtlandi raport „Meie ühine tulevik“ ehk „Our Common Future“. Ülemaailmsed eesmärgid kiideti esmakordselt heaks 1992. aastal Rio de Janeiros, kus toimus ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverents. Suurimad probleemid maailmas Globaalseid keskkonnaprobleeme, mis on jätkusuutliku arengu mõiste loomise põhjusteks, on mitmeid. Need on ülemaailmsed ohud inimkonnale, mis on tekkinud mitmete mõjurite koostoimel. Looduskeskkonda ohustab kõige rohkem loodusressursside raiskamine,
(Kohalik Agenda 21) * Säästev arengutee aitab rahuldada inimkonna praeguseid vajadusi, kahjustamata seejuures tulevaste põlvede väljavaateid oma vajadusi rahuldada. Inimese vajadused tuleb rahuldada esmajärjekorras, kuigi praegust tehnoloogilist ja sotsiaalset olukorda arvestades on selge, et planeedi võimalused seda tagada on piiratud. Kesksel kohal on ökoloogiliste ja bioloogiliste ressursside kaitse. ("Brundtlandi komisjon", 1987) * Säästev areng on valik, mis on ühtaegu majanduslikult tasuv, sotsiaalselt võrdõiguslik ja keskkonnasõbralik. Säästva arengu strateegia peaks olema suunatud sotsiaalselt õiglasele majanduslikule arengule kaitstes samas ressursibaasi ja looduskeskkonda tulevaste põlvede huvides. (Agenda 21, 1992) * Säästev areng peaks eelkõige tähendama õiglast ressursside jaotamist. (IISD-International Institute for Sustainable Development)
(Kohalik Agenda 21) * Säästev arengutee aitab rahuldada inimkonna praeguseid vajadusi, kahjustamata seejuures tulevaste põlvede väljavaateid oma vajadusi rahuldada. Inimese vajadused tuleb rahuldada esmajärjekorras, kuigi praegust tehnoloogilist ja sotsiaalset olukorda arvestades on selge, et planeedi võimalused seda tagada on piiratud. Kesksel kohal on ökoloogiliste ja bioloogiliste ressursside kaitse. ("Brundtlandi komisjon", 1987) * Säästev areng on valik, mis on ühtaegu majanduslikult tasuv, sotsiaalselt võrdõiguslik ja keskkonnasõbralik. Säästva arengu strateegia peaks olema suunatud sotsiaalselt õiglasele majanduslikule arengule kaitstes samas ressursibaasi ja looduskeskkonda tulevaste põlvede huvides. (Agenda 21, 1992) * Säästev areng peaks eelkõige tähendama õiglast ressursside jaotamist. (IISD-International Institute for Sustainable Development)
keskkonnareostus-ühendatud ühte mudelisse. Järeldus: maailm ei pea vastu rahvaarvu, tööstustootmise ja reostuse kasvule. Ressursid ammenduvad. Vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. · 1982-ÜRO Julgeolekunõukogu "Maailma Looduse Harta" · Nagu "Inimõiguste deklaratsioon" 1948, kus öeldi, et igal inimesel on ühesugused õigused. Siin: inimese vastutus looduse ees, moraalireeglid suhteks loodusega. · 1983-84- keskkonna jaArengu Maailmakomisjon(nn. Brundtlandi komisjon) · selgitada keskkonna ja arengu kriitilised punktid ning pakkuda uusi konkreetseid ja realistlikke lahendusi. · Tugevdada rahvusvahelist koostööd selles vallas. · Suurendada rahvaste ja organisatsioonide arusaamist ja osalemist nendes küsimustes. o Aruanne "Meie ühine tulevik" 1987 o Kasv vajalik, kuid selle kvaliteet peab olema teine-see aitab kaasa ka loodushoius. · 1992-ÜRO Rio De Janeiro Keskkonna ja Arengu Konverents
keskkonnareostus-ühendatud ühte mudelisse. Järeldus: maailm ei pea vastu rahvaarvu, tööstustootmise ja reostuse kasvule. Ressursid ammenduvad. Vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. · 1982-ÜRO Julgeolekunõukogu "Maailma Looduse Harta" · Nagu "Inimõiguste deklaratsioon" 1948, kus öeldi, et igal inimesel on ühesugused õigused. Siin: inimese vastutus looduse ees, moraalireeglid suhteks loodusega. · 1983-84- keskkonna jaArengu Maailmakomisjon(nn. Brundtlandi komisjon) · selgitada keskkonna ja arengu kriitilised punktid ning pakkuda uusi konkreetseid ja realistlikke lahendusi. · Tugevdada rahvusvahelist koostööd selles vallas. · Suurendada rahvaste ja organisatsioonide arusaamist ja osalemist nendes küsimustes. o Aruanne "Meie ühine tulevik" 1987 o Kasv vajalik, kuid selle kvaliteet peab olema teine-see aitab kaasa ka loodushoius. · 1992-ÜRO Rio De Janeiro Keskkonna ja Arengu Konverents
Globaalne säästev areng nõuab säästvat arengut kohalikul tasandil. See on kohalike säästva arengu kavade (Agenda 21) koostamise protsessi eesmärgiks. Mis on Agenda 21? Mitmed säästva arengu kontekstis teed rajavad otsused tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983. a.- ÜRO Peaassamblee otsusega moodustati Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon Norra peaministri Gro Harlem Brundtlandi juhtimisel (nn. Brundtlandi komisjon) Komisjoni töö tulemusena ilmus 1987. aastal raport raamatuna "Meie ühine tulevik" ("Our Common Future"), kus esimese katsena püüti formuleerida säästva arengu kontseptsiooni ja sõnastati põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt 1992. aastal, tõi ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents (UNCED) Rio de Janeirosse kokku 180 (179) riigijuhti
Potentsiaalselt keskk.ohtlike tegevuste ja ainete kindlaksmääramisel kasutatakse erinevaid meetodeid, neid on 3. 1) Tegevust loetakse potentsiaalsetl keskk. ohtlikuks sõltuvalt selle iseloomust ja olenemata sellest, millises mahus või kus see tegevus toimub. 2) Tegevuse arvamine potentsiaalselt ohtlike hulka olenevalt tegevuse ulatusest või asukohast. 3) Otsus tegevuse kohta langetatakse igal juhtumil eraldi. Säästev areng- aastal 1983 moodustati nn Brundtlandi komisjon, mille eesmärgiks oli globaalsete keskk. probleemide identifitseerimine ja ettepanekute tegemine nende lahendamisvõimaluste kohta. Brundtlandi komisjon defineeris säästva arengu kontseptsiooni kui sellise arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasugueid huve. Ühesõnaga- meie pattude eest ei tohi nuhelda meie lapsi. Säästva arengu peamised koostisosad ja eeldused:
manipuleerida. 5.Säästva arengu põhimõtete rakendamine keskkonnapoliitikas (tugevused ja nõrkused). Jätkusuutlik areng ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk tasakaalustatud areng ehk kestlikkus ehk mahemajandus on kontseptsioon, mida tavaliselt määratletakse kui "arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." Enamasti tunnistatakse mõiste esmakasutajaks Brundtlandi komisjoni oma 1987. aasta aruandega "Meie ühine tulevik" ("Our Common Future"). Leidub siiski ka viiteid, et esmakordselt kasutas seda mõistet hoopis briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal.Jätkusuutlikkus on võimalik ökosüsteemi tasakaalutingimuste täitmisel. Loodusvarade säästev kasutamine ning ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine saab toimuda vaid tihedas riikidevahelises koostöös, kus töötatakse välja rahvusvahelised arengustrateegiad ning sõlmitakse
kasvu ja arengut jätkub, valitseb arusaam, et kasvu säilitamisel on keskkonnaalane mõõde. 1970ndatel ilmus säästva arengu mõiste poliitilistesse programmidesse, rahvusvaheliste konverentside kavadesse. Debattide ühine teema oli seos vaesuse, majandusarengu ja looduskeskkonna seisundi vahel. Ehk tuntuim säästva arengu alane seisukohavõtt pärineb 1987.a. ÜRO World Comission on Environment and Development raportist Our Common Future, mida hakati komisjoni esinaise järgi nimetama Brundtlandi raportiks. 1987. aastal koostatud raport arendas väga oluliselt edasi säästva arengu kontseptsiooni. See kontseptsioon on praegu kogu maailmas poliitilistes programmides, vähemalt retoorika tasemel. Brundtlandi raport oli poliitika terminites silmapaistev ja mõjukas töö. See sisaldas palju informatsiooni jätkusuutlikkuse kohta, määratles rea potentsiaalseid 20
poliitika vallas valitseva soolise võrdõiguslikkuse tasemelt Islandi järel maailmas teine riik. Norra naised on rohkearvuliselt esindatud muuhulgas ka Stortingis (Norra parlamendis) ning tippjuhtide seas. Naised moodustavad riigi tööealisest elanikkonnast märkimisväärse osa. Kuigi peab tunnistama, et poliitilistele kohtadele ja riigiametitesse määratakse endiselt rohkem mehi, on märgata kindlat tendentsi üha suurema naiste osakaalu suunas. 1986. aastal tollase peaministri Gro Harlem Brundtlandi moodustatud teise valitsuse koosseisu kuulus enim naisi maailmas nende käes oli 8 ministrikohta 18st. Vastavalt 1978. aastal vastu võetud võrdse staatuse seadusele on keelatud igasugune diskrimineerimine soolisel alusel välja arvatud siis, kui selline tegevus just edendab soolist võrdõiguslikkust. Kuigi üldiselt järgitakse põhimõtet "võrdse töö eest võrdne tasu", leidub siiski näiteid sellest, et Norra naised on palgataseme võrdluses jätkuvalt meestest mõnevõrra
Eestis reguleerib CITESi konventsiooni täitmist Keskonnaministeeriumi looduskaitse osakond ning vastavat järelevalvet teostab Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakond. 95) Millest on tingitud põlevkivitööstuse kõrge jäätmetemahukus? Põlevkivi koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast, mis toob kaasa suure jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel (aheraine), põletamisel (tuhk) kui õli tootmisel. 96) Seleta lahti sõnapaar "säästev areng". Brundtlandi komisjoni kohaselt: "areng, kus rahuldatakse käesoleva põlvkonna vajadused tulevaste põlvkondade võimalusi ohustamata". Säästev areng on eluviis, mis looduskasutuses arvestab oleva ja tulevaste põlvkondade huvi 97) Arengustrateegia Säästev Eesti 21 eesmärgid on: SE21 on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja
Conservation strategy) Sere muutus kiiresti keskseks mõisteks keskkonnapoliitika diskursuses. Maailma looduskaitse strateegia tegeles ökoloogilise jätkusuutlikkusega kitsamas mõttes ilma ambitsioonideta kaasata majandust, poliitikat ja ühiskonda. Säästva arengu mõiste sai laiema tähenduse raportis Meie ühine tulevik (Our Common Future), mis avaldati Maailma keskkonna- ja arengukomisjoni poolt (World Comission on Environment and Development, WCED) 1987. aastal ning on tuntud Brundtlandi raporti nime all. Säästva arengu tuumikelemendid: 1) rahuldada kõikide olendite (living beings) põhivajadusi ja tagada neile mõistlik heaolustandard (Development) 2) saavutada õiglasem (equitable) elustandard nii inimpopulatsiooni sees kui populatsioonide vahel (globaalselt) (Development) 3) suhtuda suure ettevaatusega tegelikku või potentsiaalsesse bioloogilise mitmekesisuse vähenemisse ja looduse isetaastumisvõime kahjustumisse nii lokaalselt kui globaalselt (Sustainability)
"Kasvu piirid" täitis. Kui varasemad Rooma Klubi poolt ilmunud raamatud olid vormiliselt erinevate teadlasrühmade ettekanded klubile, siis 1991 aastal ilmunud ``The First Global Revolution - A Strategy for Surviving the World'' on Rooma Klubi raport maailmale Säästva arengu kontseptsiooni kujunemise üheks alguseks võib pidada ka 1983. aastat, mil ÜRO Peaassamblee otsusega moodustati Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon Norra peaministri Gro Harlem Brundtlandi juhtimisel (nn. Brundtlandi komisjon). Komisjoni eesmärgiks oli: - koostada keskkonnastrateegia, mis tagaks säästva arengu aastani 2000 ja ka pärast sajandivahetust; - leida tee, kuidas panna erineval majanduslikul tasemel olevad riigid tegema koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks keskkonna-probleemide lahendamisel; - kaasata rahvusvahelist üldsust keskkonnaküsimuste lahendamisse; - püüda prognoosida kaugemas tulevikus tekkida võivaid keskkonnaprobleeme ning leida võimalikke
kujundamisel. Säästva ehk kestliku ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse loodusvarade läbimõeldud kasutamisele, inimeste tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele. Säästva arengu peamine idee majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt sõnastati esmakordselt 1987. aastal Gro Harlem Brundtlandi juhitud komisjoni tegevusraportis ,,Meie ühine tulevik". Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid kiideti heaks 1992. aastal ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil Rio de Janeiros ja kinnitati 21. sajandi ülemaailmne säästva arengu tegevuskava aastani 2030 Agenda 21. Agenda 21 kohaselt tuleb maailma riikidel oma vajadusi ja võimalusi arvestades seada pikaajalised arengusuunad, mis aitavad saavutada kvalitatiivse majanduskasvu; tagada inimeste elutaseme tõusu;
annaabi.ee 
