huulte sinakus V Lihtne, Eksogeenne ehk Koldeline ehk Primaarne o limasmädane, atoopiline, bronhopneumoonia, healoomuline kulg, r obstruktiivne endogeenne, laatuvkoldeline ehk lümfisõlmede m segavorm interstitsiaalne, osavõtt, lubisoolade i krupoosne sadestumine.
Proteus, E. coli Viirused – gripiviirus, adenovirus, respiratoorne viirus jt. Patogeensed seened Tekitaja satub tavaliselt kopsu bronhogeenselt õhust ja ninaneelust. Harva hematogeenselt või aspiratsiooni teel. Soodustab: Külmetus Organismi vastupanuvõime langus Suitsetamine Ülepinge Kliinilise kulu ja morfoloogilise leiu alusel jaguneb kopsupõletik: A. Sagaraline ehk lobaarne ehk krupoosne kopsupõletik. B. Koldeline ehk bronhopneumoonia. C. Interstitsiaalne kopsupõletik. Krupoosne kopsupõletik ehk pneumonia crouposa Krupoosne kopsupõletik haarab terve kopsusagara, kergemal juhul ka osa sagarast. Tekitajaks on pneumokokk. Soodustab: Külmetamine Alajahtumine Saastunud õhk Halb toitumine Kaasnevad haigused Kliiniline pilt: Haigus algab järsku külmavärinate ja kõrge temperatuuriga. Temperatuur tõuseb kõrgele mõne tunni jooksul.
(harva), nina-pisarakanali põletiku korral tekib epifoor (pisaravool), üksikjuhtudel haavandid keelel, limaskestadel ja nahal, tiinetel kassidel abordid (sagedamini 6. Tiinusnädalal), viirus võib kahjustada loodet. Sümptomid kaovad nädala jooksul, kuid sekundaarse bakteriaalse nakkuse korral vältab haigus nädalaid. Lahanguleid: Nekroosikolded ninaõõne epiteelis, farünksis, epiglotises, tonsillides, larünksis, trahheas, bronhopneumoonia, inklusioonid (lümfikoes) tekivad 7-9 päeva pärast nakatumist. Diagnoosimine: Viiruse isoleerimine, immunofluorestsentsimeetod, patohistoloogiline uurimine (tonsillid, nina limaskest – inklusioonid), seroloogiline uurimine. Äigepreparaadid, koeproovid. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – hobuste herpesviirus-1 (EHV-1), hobuste herpesviirus-4 (EHV-4) -> Hobuste herpesviirusinfektsioon ehk hobuste rinopneumoonia
neelates, bunostomoosi korral tungivad nakkusvastsed ka ise pinnasest või allapanust läbi naha. Sigade ösofagostomoos (sõlmusstõbi) sigade peensooles parasiteeriva sea solke tekitatud sagedamini võõrdepõrsaste haigus. Vastsed peamiselt maksas, vähem kopsus. Nakatumine sööda või sõnniku kaudu. Vasikate diktüokauloos on bronhides parasiteeriva ümarussi Dictyocaulus viviparus'e tekitatud peamiselt vasikate haigus, mis iseloomustub bronhiidi, bronhopneumoonia ja kopsupõletiku tunnuste (köha, nõrevoolust ninast ja suust, hingeldus), kõhmumise ja lõpmisega. Vasikad nakatuvad karjamaal nakkusvastsetega saastunud rohtu süües või väikestest looduslikest veekogudest juues. Sigade sarkoptoos (sügelistõbi) on naha epidermisesse näritud käikudes parasiteeriva ja sügelisi põhjustava süüdiklesta poolt põhjustatud naha parasitoos.
neelates, bunostomoosi korral tungivad nakkusvastsed ka ise pinnasest või allapanust läbi naha. Sigade ösofagostomoos (sõlmusstõbi) – sigade peensooles parasiteeriva sea solke tekitatud sagedamini võõrdepõrsaste haigus. Vastsed peamiselt maksas, vähem kopsus. Nakatumine sööda või sõnniku kaudu. Vasikate diktüokauloos – on bronhides parasiteeriva ümarussi Dictyocaulus viviparus’e tekitatud peamiselt vasikate haigus, mis iseloomustub bronhiidi, bronhopneumoonia ja kopsupõletiku tunnuste (köha, nõrevoolust ninast ja suust, hingeldus), kõhmumise ja lõpmisega. Vasikad nakatuvad karjamaal nakkusvastsetega saastunud rohtu süües või väikestest looduslikest veekogudest juues. Sigade sarkoptoos (sügelistõbi) – on naha epidermisesse näritud käikudes parasiteeriva ja sügelisi põhjustava süüdiklesta poolt põhjustatud naha parasitoos.
on heksonid, mis moodustavad võrdkülgse kolmnurga, Põhjustab respiratoorset haigestumist tonsilliit farüngiit, mille tippudes on trahheiit, pentonid bronhiit, bronhopneumoonia KOERTE INFEKTSIOOSNE HEPATIIT Põhjustajaks: Adenoviridae Mastadenovirus Koerte adenoviirus- 1 Vasuvõtlikud: koer, rebane, hunt, skunk, karu Põhjustab ägedat ja kroonilist hepatiiti, respiratoortrakti kahjustusi, konjunktiviiti, entsefalopaatiat, neriiti. Neerude inektsioon on seotud viruuriaga, mis on oluline viiruse levikul. Paranenud koerad võivad viirust levitada kuni 6 kuud. Viirus levib: Uriini, väljaheidete ja süljega
• Aluseline fosfataas – koe hävitamine, INF ja TNFα inaktiveerimine • Fosfolipaas C – termolabiilne hemolüsiin, vahendab koekahjustust, stimuleerib põletikulist vastust • Rhamnolipiid – termostabiilne hemolüsiin, häirib letsitiini sisaldavate kudede terviklikkust, pärsib ripsmete aktiivsust • Antibiootikumresistentsus haigused. • Kopsuinfektsioonid: kergest bronhide ärritusest (trahheobronhiidist) kopsuparenhüümi nekroosini (nekrotiseeriv bronhopneumoonia • Primaarsed nahainfektsioonid: olemasolevate haavade (näiteks põletuste) oportunistlikud infektsioonid, lokaliseeritud karvafolliiklite infektsioonid (ligunemisest saastunud vannis) • UTI: oportunistlikud infektsioonid kateteriseeritud patsientidel, laiatoimelisi antibiootikume saavatel • Kõrvainfektsioonid: kergest väliskõrvaärritusest infitseeritud kõrva läheduses paiknevate koljuluude hävinguni
väljahingamisel Laste akuutsete hingamishäirete tüüpilised põhjused ning haiguspildid Mittetraumaatilised põhjused Vastsündinud (Mekooniumi) aspiratsioon Kaasasündinud infektsioonid või väärarengud, nt hingamisteedes, kopsudes või südames Pneumotooraks, hüdrotooraks Krambihood, teetanus Mekoonium – loote roe, vastsündinu esimene väljaheide Imikud ja väikelapsed Bronhiit, bronhopneumoonia – pseudokrupi sündroom – võõrkeha aspiratsioon (nt maapähklid) Mürgistused Läkaköhahoog Südamepuudulikkus (nt müokardiidi viirus või kaasasündinud südamedefekt), poliomüeliidi, difteeria, polüneuriidi tagajärjel tekkinud hingamisteede halvatus – põletikud/abstsess suuõõne piirkonnas Koolilapsed Asthma bronchiale Pneumoonia Epiglotiit Mürgistused Südamepuudulikkus
annaabi.ee 
