RTX toksiinid – tsütolüsiinid – kahjustavad makrofaagide ja granulotsüütide fagotsüteerimisvõimet. Stimuleerivad põletikumediaatorite ja tsütokiinide vabastamist. Apx I toksiin on tugeva hemolüütilise ja tsütotoksilise toimega. Actinobacillus pleuropneumonia – vajab CO2 kasvuks, fakultatiivne anaeroob (eelistab mikroaerofiilset keskkonda või anaeroobset), vajab kasvuks NAD-i. LPS – algatavad koagulatsiooni, fibrinolüüsi, lokaliseeritud isheemia ja nekroos. 6. B. bronchiseptica virulentsusfaktorid hemaglutiniin – seondub ripsmetele pertaktiin pilid adenülaat tsüklaas-hemolüsiin – inhibeerib leukotsüütide kemotaksist ja fagotsütoosi. trahhea tsütotoksiin – tapab ripsrakke dermonekrootiline toksiin – kahjustab osteogeneesi, perifeersete veresoonte vasokonstriktsioon (veresoonte ahenemine), lokaliseeritud isheemia ja verejooks osteotoksiin – toksiin osteoblastidele tüüp III sekretsiooni süsteem – häirib rakkude signaliseerimist, indutseerib raku
Salmonella nakkused n Vajalik on nakatumiseks suur bakterite arv (106-8) n Enamuse nakkuste allikaks on kontamineeritud vesi ja toit n Kodulinnud, munad, piimatooted n Salmonella typhi levib toidu ja veega, toidukäitlejatega n Fekaal- oraalne leviku tee eriti lastel Bordetella § Perekonda kuulub 3 mikroobiliiki, põhjustavad läkaköha (pertussis, whooping cough) või sarnaseid infektsioone. § Bordetella pertussis läkaköha § B. parapertussis paraläkaköha § B. bronchiseptica hingamisteede põletikud loomadel, harva inimestel. Bordetella pertussis § Aeroobsed, Gram-negatiivsed kokobatsillid. Väga väikesed, pikkus 0,2-0,5×1 µm. Värvuvad tihti bipolaarselt, liikumatud. § Kasvab amino-happeid, verd, aktiivsütt sisaldavatel valiksöötmetel. Pesad iseloomulikud - siledad, läikivad § Alcaligenaceae perekond § Haigusetekitaja reservuaar on vaid inimene § Koloniseerib hingamisteede epiteeli, põhjustab läkaköha.
aevastamine, väsimus, anoreksia, palavik), areneb edasi paroksüsmaalne staadium (korduvad köhahood, millele järgneb inspiratsioonil läkastus? (whoops), oksendamine, leukotsütoos), konvalestsentsistaadiumis vähenevad paroksüsmid, sekundaarsed komplikatsioonid (pneumoonia, krambid, entsefalopaatia). • B. parapertussis põhjustab haiguse pehmemat vormi, 10…20% juhtudest. • B. bronchiseptica põhjustab peamiselt respiratoorseid haigusi loomadel, võib põhjustada inimestel bronhopneumooniat Diagnostika. Mikroskoopia on mittespetsiifiline, mittetundlik. Kultuur on spetsiifiline, aga väikse tundlikkusega. Nukleiinhapetel põhinevad testid on suurima tundlikkuse ja spetsiifilisusega. IgG või IgA määramist võib kasutada diagnoosi kinnitamiseks. Ravi ja profülaktika.
nakkusega. Viimasel ajal on selgunud, et tegemist pole vaid laste nakkusega, ka noorukid ja täiskasvanud põevad seda, olles ilmselt haigusetekitaja reservuaariks. Nakkus kandub inimeselt inimesele valdavalt piisknakkusena, aga ka kontamineeritud esemete vahendusel. Haigus kulgeb staadiumidena: katarraalse, paroksüsmaalse (konvulsiivse) ja rekonvalestsentsiperioodina. • Bordetella pertussis põhjustab läkaköha • Bordetella parapertussis • Bordetella bronchiseptica põhjustavad paraläkaköha, mis kliiniliselt avaldub läkaköhataolise kergema vormina ja sellel puudub epidemioloogiline tähendus. Tekitajad on morfoloogiliselt sarnased: * väikesed gramnegatiivsed kokobakterid, värvuvad tihti bipolaarselt * obligaatsed aeroobid * virulentsetel tüvedel on kihn *B.pertussis ja B.parapertussis on liikumatud *B.bronchiseptica - liikuv * B.pertussis kasvab ainult valiksöötmel ja vajab kasvufaktoreid; B.parapertussis ja B
annaabi.ee 
