Oma arvusüsteemid olid olemas babüloonlastel, sumeritel,maiadel, hiinlastel ja hindudel. Suurima numbrilise leiutise – nulli – võtsid kasutusele hindud umbes VII sajandil pärast Kristust. Paber leiutati 11. märtsil 105 Hiinas kirjutusmaterjalina. Hiljem võeti see kasutusele ka Euroopas. Paber tõrjus kirjutusmaterjalina peagi välja papüüruse, pärgamendi, savitahvlid ja osaliselt ka siidi, sest on nendest vastupidavam, kergem ja käepärasem. Hiinlased hakkasid brokaatkangast kuduma rohkem kui 1500 aastat tagasi. Selle luksusliku kanga valmistamisel kasutati vaid kõige peenemaid materjale – kuldseid ja hõbedasi niite, paabulinnusulgi ning siidi. Brokaati peeti Hiinas siidivalmistamise tehnika kõrgeimaks tasemeks. Nii kallihinnalist kangast ei saanud endale lubada igaüks. Vanas-Hiinas kasutasid brokaati tavaliselt keiserliku perekonna liikmed. Lisaks keisri draakonirüüle valmistati brokaadist ka kroonimisrõivaid. Ratas võeti kasutusele Mesopotaamias 5
Ikoonmaali traditsioon on siiani jäänud, see on kanooniline kunst( muutumatu). Kujutiste joon on kuldne, rikkalikult kaunistatud riietus, suur tähelepanu näo ja käte kujutamisel. Ikoonis asusid seinal, mis eraldasid kooriruumi ja koguduseruumi, selle nimi on ikonostaas. alates 8.sajandist hakatakse kasutama temperavärve (?) enkaustika asemel. Maali aluseks on kokkuliimitud lauad, sealt tuleb ka tahvelmaali mõiste. Enim tehti neitsi maarja, kristuse ja pühakute pilte. Kasutati brokaatkangast-riie, kuhu on sisse kootud hõbe-ja kukdniidid. Kõik pidi olema rikkalik, isegi reljeefid olid elevandiluust. bütsants mõjutas väga palju vana vene kunsti. Vana-Vene kunst Hakkab kujunema 9-10 sajandil. Oli moodustatud idaslaavalaste riik keskusega Kiiev. 9-17 sajand säilib ta täiesti iseseisvana ja on erinev lääne kunstist, sest Venemaa oli suhteliselt suletud.Idaslaavlastel tihedad sidemed Bütsantsiga, sealsed kunstnikud arendasid kunsti ja
annaabi.ee 
