Ametniku surm - täispikk tekst
naine suhtunud juhtunusse liiga kergemeelselt; ta ainult ehmus, aga pärast, kui kuulis, et
Brizzalov on ,,võõras", rahunes jälle.
,,Kuid siiski, sa mine palu vabandust," ütles ta. ,,Mõtleb veel, et sa ei oska publiku hulgas
käituda!"
,, See`p see ongi! Ma vabandasin, aga tema kuidagi imelikult... Ei öelnud ühtegi
mõistlikku sõna. Ega olnudki mahti kõnelda."
Järgmisel päeval ajas Tservjakov selga uue univormi, laskis juukseid pügada ja läks
Brizzalovile seletama...Kindrali vastuvõtutuppa astudes nägi ta seal palju palujaid, aga
palujate hulgas ka kindralit ennast, kes oli alustanud juba palvekirjade vastuvõtmist. Ära
kuulanud mõned palujad, tõstis kindral silmad ka Tservjakovile.
,,Eile ,,Arkadias", kui mäletate, teie ekstsellents," alustas eksekuutor seletust, ,,kui ma
aevastasin ja ...kogemata piserdasin...Vab..."
,,Kah asi...Hoidku jumal! Teie soov?" pöördus kindral järgmise paluja poole.
,,Ei taha kõneldagi