• Pealinn Brasiilia Loodus • Savann ja vihmamets • Ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima • Jõestik • ¼ vihmametsadest • Tasane maa • Amazonase madalik • Pico de Neblina (2994m) 1964a Inimesed • 192 mln – 54% eurooplased – 6% aafriklased – 39% euroaafriklased – 1% muud • Rannikul (kliima parem) • Hõimud • Asustus hõre Taimed • Liigirohkus • Brasiilia puu (Brazilwood) • Lihasööjad taimed • orhideed Loomad • Liigirohkus • Suurimetajad (nt jaaguar, puuma) • Anaconda (suurim madu) • Armadillo Kultuur • Jalgpall • Kohv • Rio de Janeiro’s asub 1 seitsmest maailmaimest • Turistid • Olümpia 2016 Kasutatud materjal • http://vikerraadio.err.ee/helid? main_id=1631201 • http://et.wikipedia.org/wiki/Rio_de_Ja neiro • http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia • http://en.wikipedia.org/wiki/Caesalpin
Kui kahjustused tekivad vee tõttu on aega tegutseda 48h jooksul, peale seda ei ole üldjuhul enam võimalik päästa, kui tegu on massiividega näiteks uputuse puhul, siis võib raamatud, pabermaterjalid külmutada. Lisaks nendele on veel erinevaid kahjustusi näiteks kätemustus ja õhusaaste. Tindid: Enamus tinte on valmistatud vee baasil, kasutati ka äädikat, veini ja õlut, kuna usuti et need on puhtamad. Tindi värvuse parandamiseks kasutati pigmente (indigo, logwood, Brazilwood), selle ajani kuni tekkisid aniliinvärvid 1856a, mis võimaldas valmistada värvilisi tinte. Korrosioone soodustavad ained on äädikhape, sipelghape, etüülkloriid. Tindikorrosioonil toimuvad kaks protsessi happeline hüdrolüüs ja oksüdeerumine. Et pidurdada tindikorrosiooni tuleb peale paberi neutraliseerimise kasutada ka antioksüdante.