Tuletõrje ajalugu
2
Põlevale hoonele loobiti ämbriga vett või materdati tuld kustutusluudadega. Ühtlasi kasteti
veega lähedalasuvaid hooneid. Suuremate tulekahjude puhul pääti põlemise edasikandumist
takistada tule levimise suunas asuvate hoonete lammutamisega.
Tulekahju ajal oli linnas kohutav lärm ja inimeste hädakisa, mis kirikukellade äreva heli
tulekuma taustal andis õudse üldpildi. Suurte tulekahjude puhul ei suutnud brandmeistrid mitte
alati tekkinud paanikas kustutamist organiseerida. Igaüks püüdis päästa oma vara.
Suurtulekahjude korral pandi liikuma kogu linn, mis veelgi paisutas segadust. Tihti hävitas tuli
kõik mis ette jäi.
23. mail 1788 a. kutsuti Mustpeade vennaskonna liikmed Tallinnas kokku. Esimese
tuletõrjeformeeringuna Eestis asutati Mustpeade vennaskonna vabatahtlik tuletõrjekomando.
See oli esimene Tsaari-Venemaal ja üks esimesi Euroopas. Tuletõrje põhikiri loeti ette ja
kinnitati
annaabi.ee 
