mängisid riigis olulist rolli ka kohalikud omavalitsused linnades ja külades ning ka linnade käsitööliste ning kaupmeeste organisatsioonid. Nii olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigiasjade korraldamisse. 4. Iseloomustage hinduismi. a)Võrrelge, milline on arusaam inimsaatusest brahmanismis, milline hiduismis. b)Milles väljendub hinduismi jumalate eripalgelisus? c) Millist jumalust võib pidada hiduistlikus mütoloogia keskeimaks? 1. a) Brahmanistliku ettekujutuse järgi hoiavad ja kaitsevad jumalad maailmakorda nii maa peal, õhus kui taevas. Selles tuleb neil võidelda pimedust ja kaost kehastavate deemonitega, kes lisaks maailmakorra lõhkumisele tahavad ka inimkonda hävitada. Et jumalatel võitluses jõudu oleks tuli neile ohvreid tuua. Samas usuti, et rituaalid aitavad inimestel oma eesmärke saavutada. Aja jooksul ohvrirituaalide tähtsus siiski vähenes ja selle kõikvõimsuses hakati kahtlema
organisatsioonid. Kuningas Asoka tegi suure riigi pealinnaga Pataliputra, mis hõlmas nii Indust kui Gangest ja pidas veriseid vallutussõdu, kuid tema järglaste ajal suurriik lagunes. Brahmanism e. aarjalaste usk Veedade järgi oli aarjalstel palju jumalaid, nad viisid läbi ohverdusi ja brahmanitel oli tähtis osa riitustel. Brahmanismist arenes hinduism. Hinduismi sümbol on palvesilp aum, mis tähendab kõiksust. Brahmanistliku usu järgi hoiavad ja kaitsevad jumalad maailmakorda maa peal, õhus ja taevas. Selleks tuleb neil võidelda deemonitega. Et jumalatel võitluses jõudu oleks, tuleb neile ohvreid tuua. Braahmanitel olid keerukad ohvrirituaalid. Oluline roll oli rituaalsel tulel, mida kujutati jumal Agnina. Usuti, et rituaal aitab inimesel oma eesmärke saavutada ja pärast surma taevasse pääseda. Aja jooksul tekkis arusaam, et pärast surma peab inimene sündima üha uuesti ja uuesti uues kehas.
laastus ühtib tänapäeva Bihari osariigi territooriumiga (Bowker; 2005 lk 56). Džainism kujunes lõplikult välja üheaegselt budismiga Vardhamana Mahavira juhtimisel. Teooriaid džainismi algusaegade kohta on mitmeid, näiteks usuvad džinad, et džainismil pole daatumlikku lõppu ega algust. Kaasaegne teadus paigutab džainismi alguse aga aastatesse 599 eKr – 527 eKr. Peamiseks kujunemis põhjuseks oli protest brahmanistliku preesterkonna, kastisüsteemi ja ohvirituaalide vastu (ENE; 1987 lk 167). Džainismi keskmes on inimene ja kõik temaga seonduv. Oluline on vähene tarbimine, keskkonna säästlikus ja vägivallatu elu. Samuti ütlevad džainistid lahti kõigest materiaalsest, omades ainult eluks hädavajalikke esemeid. Ühe švetambara munga kohta on ette nähtud vaid 59 m2 riiet kõigi tema vajaduste täitmiseks (Gupta; 2003). Džainismi juurde käib rändamine, et
vaane usk tuntud brahmanismi nime all. Hindud peavad tänapäevani veedasid oma usu alusteks. Kuid aja jooksul on lisandunud teisi usualaseid kirjutisi, mis on veedade õpetust edasi arendanud. Osa neist uskumustest pärineb tõenäoliselt juba aarjalaste sissetungile eelnenud ajast. Kogu selles kirjavaras kajastuv maailmavaade moodustab kokku hinduismi, mis kujunes järk-järgult aastatel 500 eKr 500 pKr ja o tänases Indias kõige levinum religioon. Hinduism on brahmanismi edasiarendus. Brahmanistliku ettekujutuse järgi hoiavad ja kaitsevad maailmakorda nii maa peal, õhus kui ka taevas. Selleks tuleb neil võidelda pimedust ja kaost kehastvate deemonitega, kes lisaks maailmakorra lõhkumisele tahavad ka inimkonda hävitada. Et jumalatel võitluses jõudu oleks, tuleb neile ohvreid tuua. Braahmanitel olid keerukad ohvrirituaalid. Olulist rolli mängis rituaalne tuli, mida kujutati jumal Agnina. Tulerituaal muutus aja jooksul olulisemaks kui jumalad: usuti, et jumalad ise alluvad
välja. Sinna seisusesse kuulujad teevad kõige mustemaid ja põlatimaid töid, inimesed ei või neid puudutada ja neid kutsutakse seetõttu puudutamatuteks ehk roojasteks. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. India religioonides on olulisel kohal ahinsa ehk vägivallatuse idee. Seda kasutas edukalt Mahatma Gandhi, india iseseisvusliikumise vägivallatu vastupanu juht 20. saj I poolel. Budism Tekkis 6. saj eKr Kirde-Indias vastukaaluks brahmanistliku hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Rajaja oli ajaloolne isik, kuningapoeg Siddhrtha Gautama ehk Buddha. Õpetustekstid kirjutati üles sajandeid hiljem pärast Buddha surma. Kaanon, mis kannab sanskriti keelset nime ,,Tripitaka" (Kolmikkorv). Sellel on kolm osa: (1) juhised munkadele ja kloostrireeglid; (2) Buddha õpetuskõned ehk suutrad; (3) filosoofilised traktaadid ehk abhidharma. Hiljem on koolkondadel tekkinud samuti hulgaliselt püha tekste,
4. suudrad ehk sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust. Kastisüsteem seadustati Manu seadustes 2. saj. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. India religioonides on olulisel kohal ahinsa ehk vägivallatuse idee. Seda kasutas edukal Mahatma Gandhi, iseseisvusliikumise vägivallatu vastupanu juht 20. saj. I poolel. India saavutas sõltumatuse 1947.a. Budism Tekkis 6. saj ekr Kirde Indias vastukaaluks brahmanistliku hinduismi polüteistliku ohverdamisreligioonile. Rajaja oli ajalooline isik, kuningapoeg Siddharta Gautama (566 486 ekr) ehk Buddha. Teda kutsutakse ka Sakjamuniks (askeediks sakja hõimust). Allikad Õpetustekstid kirjutati üles sajandeid hiljem pärast Buddha surma. Kaanon, mis kannab sanskriti keeles nime ,,Tripitaka", paali keeles ,,Tipitaka" (Kolmikkorv), sai pühakirjaks kolmandal budistide suurkogul keiser Asoka ajal 3.saj ekr. Sellel on kolm osa: 1
annaabi.ee 
