Mindi üle ingliskeelsele õppetööle. Varsti jõudsid Indiasse ka tehnilised uuendused nt. raudtee, telegraaf, auto, fotograafia, filmikunst ja elekter. Haridusele said juurdepääsu tüdrukud, madalamatest seisustest lapsed ja puutumatud. Bengali kirjanik, Ram Mohan Roy, keda kutsuti ka India prohvetiks, rajas ilmaliku Hindu Kolledzi ning bengalikeelse ajalehe. Ta nõudis ühiskonna arengut takistavate tavade kaotamist ja India avamist Euroopa mõjudele. Tema initsiatiivil asutati Brahmanistlik Ühing, mis etendas olulist rolli hariduse ja sotsiaalsete reformide propageerimisel. 19. sajandi II poolel arenes kiiresti India haritlaskond. Sai hoogu rahvuslik liikumine, mis nõudis reforme ja pooldas samal ajal koostööd inglastega. Haritlased rajasid India Rahvuskongressi, mis oli esimene ülemaaline poliitiline partei.
Austatud olid ka loomad: veised, elevandid. Tekivad vürstiriigid, mille eesotsas on radzad. Sellel ajajärgul tekkisid Veedad, mis on kirjutatud arhailises sanskritis. Vanim osa kannab nime Rigveda, mis on hümnide kogumik jumalatele, domineerivad meesjumalad. Jumalad on seotud nii loodusjõududega kui ka inimelu valdkondadega. Veedades mainitakse tuhandeid jumalaid. Korduvalt on mainitud 33 jumalat. Peale jumalate mainitakse Veedades pooljumalaid - asurad. Brahmanistlik periood Hinduismis on vaid üks jumala absoluut (brahman). Brahman on kirjeldamatu ja väljendamatu. Brahman on kõige algus ja lõpp. Brahmani kõrval on oluline inimese igavene olemus. Atman on identne brahmaniga. Inimese eesmärgiks on tunnetada identsust brahmaniga, milleni jõutakse joogade abil. Sinnani aitavad gurud. Ilmub ideena õpetus karmast (tegude summa). Hinduistliku arusaama järgi vabaneb inimene taaskehastumisest enda tunnetamise läbi. Tekib
Indra oli esmajoones sõjajumal, kelle tähtsaim ülesanne oli koletis Vritra võitmine. Indrat austatakse ka kui vee ja viljakuse toojat. Indra relvaks on äikesenool vadzra. Peale jumalate mainitakse Veedades asuraid, kes on pooljumalad. Asurad on jagunenud kaheks, kes võivad omavahel ka tülitseda. Veedade tuumaks oli ohvriandide toomine jumalatele. Puudusid templid ja preesterkonnad. Ohverdamise all mõisteti jumalate toitmist. 9.2. Brahmanistlik periood Algab I aastatuhtat eKr. Rikkalik religioosne kirjandus. Olulisimaks allikaks on upanisadid. Tekib india filosoofia, upanisadid on filos traktaadid. Vanimad upanisadid on pärit 8. 7. saj. eKr. Siia perioodi kuuluvad India eeposed Mahabharata ja Ramajana. Mahabharata olulisim osa on Bhagavadgita. Kerkivad esile uued jumalad, kes Veedades puudusid või olid väheolulised. Brahma esineb Veedades Brahmanaspatina (palvuste isand). Brahmast saab peajumal ja maailma looja
Inimesel oli 4 elu etappi (kokku 25 etappi 4x5) Õpiaastad Pereelu, perekonna elu Metsaelu, st et inimene hakkab aktiivsest avalikust elust eemaldumine, nt jõutakse vanaisa seisusesse, peale 50ndat eluaastat Rännakuelu erakuna rännatakse ringi, otsitakse sügavaid filosoofilisi tõdesid, kehtib rohkem üksikute inimeste kohta. Hinduismis 3 peajumalat ehk TRIMURTI: BRAHMA peajumal, looja funktsioon. Brahmanistlik usk, preestrid olid brahmaanid VISNU säilitaja, elu alalhoidja, korra sümbol ehk kehastus. Krisna visnu kaheksas ümberkehastus, kujutatakse karjapoisina SIVA hävitaja ühelt poolt ning teiselt poolt samas ka looja. Oluline sümbol ehk tootemolend- madu, kes sümboliseerib loomist, sest ta on hästi sigiv ja hävitav, sest võib tappa, nt hävitab ka rotte, kobra, mürkmadu. BUDISM
annaabi.ee 
