Referaat India kohta
Ohverdamise all mõisteti
jumalate toitmist.
9.2. Brahmanistlik periood
Algab I aastatuhtat eKr. Rikkalik religioosne kirjandus. Olulisimaks allikaks on
upanisadid. Tekib india filosoofia, upanisadid on filos traktaadid. Vanimad upanisadid on
pärit 8. 7. saj. eKr. Siia perioodi kuuluvad India eeposed Mahabharata ja Ramajana.
Mahabharata olulisim osa on Bhagavadgita. Kerkivad esile uued jumalad, kes Veedades
puudusid või olid väheolulised.
Brahma esineb Veedades Brahmanaspatina (palvuste isand). Brahmast saab
peajumal ja maailma looja. Visnu esineb Veedades päikesejumalana. Nüüd saab temast
universumi korra ja seaduste kaitsja. Saab alguse uskumus, et jumal kehastab inimest
Maa peal (avatara). Visnu tähtsaimad avatarad on Krisna ja Rama. Visnu avataraks
peetakse Buddhat. Kui rita satub ohtu kehastab Visnu end avataradena. Esimesed
avatarad ei ole antropomorfsed. Veedades ei mainita jumal Sivat. Sival on ambivalentne
olemus: purustav ning taasloov