Taimedest olid ülekaalus trilobiit, ajastu lõpus ilmus ka selgroogsete eellasi. Taimestikus olid ülekaalus merevetikad. Oli olemas ka primitiivne maismaataimestik. Kambriumi kivistisi on ka Eestis (on ka Vendi omi, aga need ei paljandu), levisid Põhjarannikul, klindi alumises osas )nt. Valaste joa alumine osa, Ontika alumine osa). Peamiselt savid ja liivakivid, maavarade poolest esinebki kambriumis ainult savi. Brahhopoodid, algelised peajalgsed, trilobiidid, meduusid, okasnahksed, käsnad ORDOVIITSIUM, O, (500-435 miljonit aastat tagasi) meres valitsesid trilobiidid, vee piiril kasvasid maismaataimed. Trilobiite oli üle 1200 liigi. Esimesed lõuatute kivistised-primitiivsed kalalaadsed selgroogsed. Ordoviitsiumi lõpuni asus Eesti ala ekvaatorist lõuna pool madala merena. Elustik arenes väga kiiresti. Ordoviitsiumi kivimid paljanduvad Põhja-Eestis. Alumises
Viidatakse hammastele ja mäletsemisele, kui parema kohanemise tunnustele. Kuid, nagu märgib enamus uurijatest, ei ole siiski ilmne, et üks oleks teise aktiivselt (konkurentselt) välja tõrjunud (joonis). Eraldi näide oleks brahhiopoodid ja bivalviad (joonis). Kui analüüsida üht elu jaoks kriitilist perioodi - paleozoikumi lõpu masshävingu eelset ja järgset ajastut, siis näeme, et bivalviad hakkasid oma liigirikkust kiiresti üles viima pärast katastroofi, kuid brahhopoodid jäid kõikuma samale tasemele, mis omakorda oli palju madalam masshävingu eelsest. Samas aga ei ole põhjendatud otsese konkurentsi oletus - graafik seda ei kinnita. LIIGITEKE 1 Kuigi, nagu me eelnevalt nägime, on liigi mõiste endiselt vaidluste objektiks, jääb liigiteke siiski üheks evolutsioonilise bioloogia keskseks probleemiks - tegelikult muidugi bioloogia kui terviku probleemiks.
annaabi.ee 
