For Fr < 1 the flow is called a subcritical flow, further for Fr > 1 the flow is characterised as supercritical flow. When Fr 1 the flow is denoted as critical flow. 6. How can be investigated fluid flow with heating? 1 If we have changing in the temperature, we should use special type of equation (add equation for density). In this case we have dependence of the density in coordinates. When changes are very small, we can neglect them. 7. What means Boussinesq's approximation? In fluid dynamics, the Boussinesq approximation is used in the field of buoyancy-driven flow (also known as natural convection). It states that density differences are sufficiently small to be neglected, except where they appear in terms multiplied by g, the acceleration due to gravity. The essence of the Boussinesq approximation is that the difference in inertia is negligible but gravity is sufficiently strong to
meetodil omandatud praktiline kogemus. Esimeseks tõsiseks teoreetiliseks 1.3.1 MAHUMASS (tihedus) On pinnase mass mahuühikus, seega 1.5.1.4 Veejuhtivuse tüüpilised suurused Filtratsioonimooduli k suurus tööks pinnasemehaanika valdkonnas oli Coulomb' pinnasesurve teooria aastal =(gt+gw)/(Vt+Vp) (t/m3), kus Vt-terade maht; Vp-pooride maht, gt-terade antakse mingi kindla kiiruse ühikuga m/s või m/a nagu euronormides. 1776. Boussinesq' ja Flamant' lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy mass, gv-vee mass. Loodusliku pinnase mahumass määratakse lõikerõnga 1.5.2 Kapillaarnähtused pinnases Kapillaarsus vedeliku omadus tõusta uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni meetod pinnasele meetodil. Pinnastel, millesse lõiketera surumine pole võimalik (kõva savi n:), peentes torudes või piludes pindpidevuse mõjul üle vaba veepinna taseme.
Katsete tulemused näitavad, et dreenitud tingimustes kohevates pinnastes kaasneb nihkedeformatsiooniga poorsuse so mahu vähenemine (kontraktsioon) ning tihedates pinnastes mahu suurenemine (dilatatsioon). Dreenimata tingimustes mahumuutust ei toimu. Mahumuutust tõkestab pooriveesurve muutus. Kohevas pinnases nihkedeformatsiooni mõjul pooriveesurve tõuseb ja tihedas pinnases langeb. Pooriveesurve muutus mõjutab efektiivsete normaalpingete suurust kuid ei mõjuta nihkepinge suurust. 21. Boussinesq´i- lahendus. Mindlin. Vundament (Jürgensoni pildid). 21. Boussinesq´i- lahendus. Mindlin. Vundament (Jürgensoni pildid). Boussinesq´i- lahendus Pinnasele mõjuvast vertikaalkoormusest põhjustatud pingete leidmiseks kasutatakse inseneripraktikas enamasti arvutusmudelit, mis vaatleb pinnast lineaarselt deformeeruva ühtlase isotroopse poolruumina. Ülesande pingete jaotusest sellises poolruumis tema pinnale mõjuvast koondatud jõust lahendas 1883. aastal Boussinesq, kes andis
raudteed, sillad, kõrghooned, hüdroelektrijaamad jne. Sellega kaasnesid probleemid, mida ei saanud enam ainult kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel. Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi (1911) uurimused savipinnase plastsusest ja pinnase liigitusest on ainult üksikud näited selle kohta. Kuid tolleaegsed teadmised pinnase omadustest ja käitumisest ehitise koosseisus ei moodustanud ühtset süsteemi, vaid koosnesid üksikutest omavahelise loogilise seoseta osadest
võrrandipool sõltub ainult voolusügavusest, seda avaldist nim hüppefunktsiooniks: (h) = 0Q2/gA+hcA. Ristlõigetes 1 ja 2 on hüppefunktsioon ühesuurune, (h´) = (h´´), seega on hüppe kaassügavused omavahel kindlalt seotud: kui üks on teada saab määrata teist. Voolusügavust võib muutuda nullist lõpmatuseni. Mõlemal juhul läheneb hüppefunktsioon lõpmatusele, järelikul on funktsioonil minimum. Kui Boussinesq´I tegur 0 võtta võrdseks Coriolisi teguriga , siis on identne valemine ehk Fr = 1. Järelikult on hüppefunktsioonil minimum kriitilise sügavuse puhul, nii nagu ristlõike erienergiagi. 21.Energiakulu vooluhüppes: See on üsna suur ja ulatub 64...67%-ni hüppe-eelsest ristlõike-energiast. Energia kulub vedelikuosakeste omavahelisele põrkumisele ning massivaetusele valtsi ja voolutsooni vahel. Siit ka hüppe voolu rahustav toime. Erienergia kulu saab avaldada hüppe-
hüdroelektrijaamad jne. Sellega kaasnesid probleemid, mida ei saanud enam ainult kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel. Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi (1911) uurimused savipinnase plastsusest ja pinnase liigitusest on ainult üksikud näited selle kohta. Kuid tolleaegsed teadmised pinnase omadustest ja käitumisest ehitise koosseisus ei moodustanud ühtset süsteemi, vaid koosnesid üksikutest omavahelise loogilise seoseta osadest
annaabi.ee 
