Aja, Teadmise, Tõenäosuse, Põhjuse, Juhuse, Eksistentsi, Eituse ja muud sellised mõisted ei ole harumõisted ning a fortiori mitte alamharu, vaid nad on harudevahelised mõisted. Piltlikult öeldes ei kuulu [1837] nad mitte ühte või teise erialasõnavarasse, vaid meie maailma kohta käivate mõtete teema-neutraalsesse [topic-neutral] süntaksisse. Niisiis vaadelgem pigem teist võimalust. Mehe asemel, kes oskab eristada peeti sibulast, kuid ei suuda öelda, mis botaanilisse liiki nad kuuluvad, mõelgem külamehele, kes teab igat maja, tunneb väga hästi igat põldu, oja, teed ja jalgrada ümbruses ja keda esmakordselt palutakse koostama kaarti oma küla kohta või selle juures nõu andma kaarti, mis liituks õigesti kõigi külgnevate piirkondade ja lõpuks ka tema maa ja isegi kontinendiga. Teda palutakse mõelda tema oma koduse maastiku üle viisil, mis on alguses sootuks võõras, välja arvatud see, et iga üksikpunkt, mis ta peab tähistama või
anesteseeriva toime kohta, millega aga juhtis C. Kolleri tähelepanu selle kasutusvõimalustele. Seejärel tuli Freudile meelde, et tema sõber silmaarst dr. Königstein kasutas Freudi isa opereerides kokaiinituimestust. Mõned päevad varem oli Freud jalutanud koos Königsteiniga ja neile tuli vastu professor Gärtner koos oma õitsva abikaasaga. Aedniku nime kandev professor ja meenunud patsient nimega Flora passisid hästi botaanilisse unenäkku. Gärtner toimetas raamatut, milles kõneldi kokaiini kasutuselevõtmisest, kuid vaikiti maha Freudi teened. Kuivatatud herbaariumitaimed tõid Freudile meelde, kuidas gümnaasiumidirektor oli pannud kogu nende klassi puhastama herbaariumi ussidest. (Vihje raamatukoile, kelleks ta oli muutunud.) Freudi eriti ei usaldatud ja talle jäid vaid üksikud lehed. Botaanikaeksamil ei suutnud Freud ära tunda ühte ristõielist taime. Eelmisel päeval oli Freud saanud Berliinist
annaabi.ee 
