· Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus: · Söögikartul peab olema heade maitseomadustega ja hästi pehmeks keema · Tehniline kartul kõrge tärklisesisaldusega · Universaalne kartul peab vastama nii söögi- kui ka tehnilise kartuli nõuetele · Söödakartul kvaliteetsed mugulad peavad olema valminud, terved, kuivad, puhtad,idudeta, haigusteta ja värvuselt vastama botaanilisele sordile Kartulite levinumad haigused on märgmädanik, kuivmädanik, kartulivähk, lehemädanik 1.2. Bataat · Kasvatatakse enam Põhja ja Taga-Kaukaasias · Kujult piklik ja raskem kui kartul · Sisaldab rohkesti süsivesikuid, eriti suhkruid 1.3. Maapirn · Kasvatatakse kaukaasiamaades · Mugulad on piklikud, silindrilised, värtnataolised ja ümmargused · Maapirn ei sisalda tärklist, kuid on insuliinirikkad (12-20%)
- valke 1%- rasvu 0,1%- kiudaineid 0,7%- tuhka 0,4% - vähesel määral karotiini (koores), - B1, B2- ja PP-vitamiini,- C-vitamiini 10 20 mg 2. Kurgi realiseerimisnõuded ja kasutusviisid. Kurgid peavad olema: - värsked, - puhtad, - ilma mehhaaniliste vigastusteta, - haigustest ja kahjuritest tabandumata, - moondumata, - antud botaanilisele sordile tüüpilise kuju ja värvusega. Pikaviljalised ja poolpikad kurgisordid on mõeldud värskelt salatina tarbimiseks. Lühiviljalisi sorte kasutatakse kõige rohkem: - hapendamiseks, - marineerimiseks. Toiduks: - värskelt,- hapendatult,- soolatult,- marineeritult jne. · Kosmeetikas kurgimahl: - toniseerib näonahka,- puhastab ja värskendab seda, - parandab juuksejuure ainevahetust (hõõrudes peanahale)
Ravimtaimede kontrolltöö konspekt 2011 Droog kuivatatud või värsked terved, fragmenteeritud või peenestatud taimeosad, vetikad, seened, samblikud töötlemata kujul. (Droogide hulka loetakse ka raviks mittemõeldud eksudaate.) Drooge defineeritakse kasutatava taimeosa alusel ja botaanilisele süstemaatikale vastava botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor). Koguda: kuiva ilmaga; taimi, mida hästi tuntakse; taimi, mida leiukohas on massiliselt; juuri ei tohi kiskuda, kõiki taimi ühest kohast täielikult mitte ära korjata; korjata neid taimeosi kus toimeaine sisaldus kõige suurem; korjata kohtades mis pole saastatud; terveid ja ilusaid; õhku läbilaskvasse anumasse. Ravimtaimede kogumine kogutakse: pungi, lehti, ürti, õisi, vilju, koort, juuri, risoome,
10.Kurgi jagunemine kasutusviisi järgi Hapendamissordid, marineerimissordid, salatisordid 11. Kurgi põhiliste toitainete sisaldus. C-vitamiini, B-vitamiini,väheselmääral karotiini 12. Kurgi realiseerimisnõuded ja kasutusviisid. Kurgid peavad olema: - värsked, - puhtad, - ilma mehhaaniliste vigastusteta, - haigustest ja kahjuritest tabandumata, - moondumata, - antud botaanilisele sordile tüüpilise kuju ja värvusega Pikaviljalised ja poolpikad kurgisordid on mõeldud värskelt salatina tarbimiseks. Lühiviljalisi sorte kasutatakse kõige rohkem: - hapendamiseks, - marineerimiseks. Tarbimisküpsuses kurgi: - koore värvus on enamasti roheline kuni tumeroheline, - viljaliha värvus heleroheline. Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus:
Kui toidul on õigusaktiga kehtestatud nimetus, siis tuleb kasutada seda nimetust. Mesi on õigusaktiga määratletud toit - seega mee märgistusel on toote nimetuseks "mesi", kui see toode vastab mee kohta kehtestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele. Filtreeritud mee, kärjemee, kärjetüki või kärjetükkidega mee ja pagarimee nimetusi ei tohi asendada nimetusega "mesi", vaid tuleb kasutada vastavaid täpseid nimetusi ,,Filtreeritud mesi" jne. Mee nimetuses on lubatud viidata mee botaanilisele päritolule, näiteks ,,Õiemesi", ,,Lehemesi". Lubatud on mee nimetusele, välja arvatud pagarimesi ja filtreeritud mesi, lisada teavet õite või taimede kohta, millelt mesi on saadud. Seda tohib teha vaid monokultuurse mee korral, mis tähendab, et see mesi pärineb täielikult või peamiselt nimetatud õitelt või taimedelt ning sellel meel on vastavad organoleptilised, füüsikalis-keemilised ja mikroskoopilised omadused. Näiteks ,,Kanarbikumesi" jne.
Kreeka, Bulgaaria 10. Kurgi jagunemine kasutusviisi järgi 11. Kurgi põhiliste toitainete sisaldus. 12. Kurgi realiseerimisnõuded ja kasutusviisid. Kurgid peavad olema: - värsked, - puhtad, - ilma mehhaaniliste vigastusteta, - haigustest ja kahjuritest tabandumata, - moondumata, - antud botaanilisele sordile tüüpilise kuju ja värvusega Pikaviljalised ja poolpikad kurgisordid on mõeldud värskelt salatina tarbimiseks. Lühiviljalisi sorte kasutatakse kõige rohkem: - hapendamiseks, - marineerimiseks. Tarbimisküpsuses kurgi: - koore värvus on enamasti roheline kuni tumeroheline, - viljaliha värvus heleroheline. Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus:
450-478 g kg-1 KA. Karjamaa raiheina ´Raidi´ puhaskülvis oli seevastu proteiini 125-144 g kg-1 ja NDF 492-512 g kg-1 KA. Timuti (´Goliath´) lisamine (2, 4, 6 kg) kahe hübriidlutserni (´Jõgeva 118´ ja ´Karlu´) ning kahe hariliku lutserni (´WL 252 HQ´ ja ´WL 326 HQ´) seemnesegusse, mõjutas rohu I niite botaanilist koosseisu timuti suuremad külvimäärad (4 ja 6 kg). Teise niite saagis oli timuti külvisenormi mõju rohu botaanilisele koosseisule nõrgem ja kolmandas niites puudus see täiesti. Esimese niitega eemaldati timuti generatiivvõrsed ja kuna timut on aeglase ädalakasvuga heintaim, jääb ta II niites alarindesse. Esimese niite KA metaboliseeruva energia sisaldus oli 9,9- 10,2 MJ kg-1. Timuti külvisenormi muutus ei mõjutanud usutavalt kuivaine metaboliseeruva energia sisaldust (r=0,3, P<0,05). Teise niite saak koristati vanemas arengufaasis kui esimene niide ja
3. telluviaalsed ehk kõrgustike alade setted Tuule tekkelised ehk eoolsed setted: 1. vanad 2. kaasaegsed Orgaaniliste lähtekivimite tüübid Turbad kuuluvad soosetete hulka: a. madalsooturbad koostises üle 90% madalsoo taimede jäänuseid b. siirdesoo turbad sisaldavad 10-90% siirdesoo taimi ja taime jäänuseid c. rabaturbad sisaldavad üle 90% rabadele omaseid taimi ja taimejäänuseid. Turbaid jaotatakse vastavalt botaanilisele koostisele: · rohuturvas · puuturvas · puusamblaturvas · samblaturvas Lagunemis astme järgi: · halvasti · keskmiselt · hästi Antropogeensete ehk inimtekkeliste muldade lähtekivimeiks on kas jääkpinnad või tehis-pinnad. Aluspõhjalised lähtekivimid Aluspõhja materjalid: 1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO3)(olemuselt pehmed): a. paekivide alltüüp: sisaldab üle 60% kaltsiiti, dolomiiti; esineb savi, kvartsi, kipsi
Tuule tekkelised ehk eoolsed setted: 1. vanad 2. kaasaegsed Orgaaniliste lähtekivimite tüübid Turbad - kuuluvad soosetete hulka: a. madalsooturbad - koostises üle 90% madalsoo taimede jäänuseid b. siirdesoo turbad - sisaldavad 10-90% siirdesoo taimi ja taime jäänuseid c. rabaturbad - sisaldavad üle 90% rabadele omaseid taimi ja taimejäänuseid. Turbaid jaotatakse vastavalt botaanilisele koostisele: · rohuturvas · puuturvas · puusamblaturvas · samblaturvas Lagunemis astme järgi: · halvasti · keskmiselt · hästi Antropogeensete ehk inimtekkeliste muldade lähtekivimeiks on kas jääkpinnad või tehis-pinnad. Aluspõhjalised lähtekivimid Aluspõhja materjalid: 1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO 3) (olemuselt pehmed): a
annaabi.ee 
