tänapäevani on säilinud vaid üks, ning eesväljak. Parki täiendati pidevalt kuni 1990-nendate alguseni peaosa kujundust muutmata. Omaaegne regulaarpark on nüüdseks kujunenud parkmetsaks. Parki rajas loodusloo õpetaja Paul Pedaste 1923. aastal väikse botaanikaaia, mida peale Teist maailmasõda laiendati ning kus kasvas 2002. aastal 172 liiki võõramaiseid puid-põõsaid. Mõisa parki, botaanikaaeda hooldavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased ning praegu on alustatud botaanikaia ja aiapaviljoni taastamist. Tänapäeval on kogu mõisakompleksist säilinud algsel kujul endine teenjatemaja, mõisa kuivati, tagaväljakul asuv teedevõrk, mis on loetav ent puudub algne haljastusstiil, alleed pargi kirde- ja põhjaserval ning idakülg. Teenjatemaja kõrval, tänapäeval ümber ehitatud laohoonete ja koolimaja kohal, asusid ilmselt samuti mõisa abihooned. Kunagistest katuse läbijooksudest tingituna on mõisa peahoone vahelaed kohati läbi vajunud
ulatuslike kõrbete ja rohtlate teke, rohusööjate, kiskjate ja väikeimetajate kiire areng; inimese teke, megafauna õitseng ja kadumine). REGIOONID Iseseisva töö materjalides käsitletud piirkondade kohta (kas videod või Eesti Looduse artiklitest): Argentina, Costa Rica ja Kanaarid. Asend, kliima, topograafia, evolutsiooniline ajalugu, iseloomulikud taimkattetsoonid, kõrgusvööndilisus, karakteersed taime- ja loomaliigid, seos inimtegevusega, looduskaitseprobleemid. Tartu Ülikooli botaanikaia kasvuhoonete külastamine eri regioonide taimedega tutvumiseks.
Teoses käsitletakse 1050 liiki soontaimi. Taksonite kirjeldused on varasematest üksikasjalikumad, samuti mainitakse enamikul liikidel ka leiukohti. Põhjalikumalt on käsitletud Eestimaa kubermangu taimestikku, Liivi- ja Kuramaa osa põhineb rohkem kirjandusallikatel. Ledebouri järglaseks TÜ-s ja botaanikaaias sai tema õpilane Alexander Georg von Bunge , kes oli ühtlasi ülikooli esimene botaanikaprofessor, varasemad olid loodusloo professorid. Ta oli ka botaanikaia juhataja 1836-1867. Bunge õhutusel hakkasid botaanikaga tegelema mitmed tema õpilased (Fr. Schmidt, Ed. Russow, P. von Glehn, G. Pahnsch), arstiteadlased (Ed. Lehmann), pastorid (Schmidt, Gebhardt, Bruhns) jt. Mitmed Bunge õpilased asusid hiljem tööle Peterburi botaanikaaeda. 1849. aastast andis Bunge välja Balti kubermangude taimede eksikaatkogu "Flora Exsiccata Liv-, Est- und Kurlands", mida ilmus 10 sajalehelist mappi. Eksikaatkogum on herbaariumitaoline kogum.
annaabi.ee 
