midagi salapärast ja kauget mõte rändab Amazonase selvasse või troopilise Aasia dzunglitesse. (1) 3 2. Orhideede ajaloost Sellest ajast, kui Heidelbergi botaanika professor Tabernaemontanus (Jacob Diether) kirjeldas 1588. aastal oma herbaariumis esimest Ameerika orhideed, on Euroopasse toodud miljoneid taimi. Esimesed neist toodi Euroopasse Uuest Maailmast, hiljem lisandusid Aasia ja Aafrika. Motiiviks polnud mitte alati botaanikahuvi, vaid sageli põlema lahvatanud entusiasm, isegi ahnus. (1) Bremenist pärit Frederik Sander oli selle kire ere näide. Aastaid pärast reise Saksamaale, Belgiasse ja Inglismaale rajas ta St Albanisse 1885. aastal kasvuhoone, mis sai varsti maailma tähtsaimaks orhideeäri keskuseks. Kuigi ta ise kunagi Euroopast ei lahkunud, saatis ta taimekogujaid üle ilma laiali metsikuis paikades töötas Sanderi heaks 23 kogujat. Siiski koguma pole selle tegevuse kohta päris õige sõna
Teatud mõttes ühtegi ühtset saksa renessansaeda ei sündinud kunagi. Saksamaal oli huvi üksiku taime vastu suurem kui aia kui tervku vastu, samuti huvi detailide kui vormi ja kustilisuse vastu. 1. Just sakasmaale ja hollandisse rajati seetõttu esimese botaanikaaiad a. Leidenisse 1587 b. Leipzigisse 1580 c. Heidelberghi 1593 2. Saksamaal olid kodanlikud aiad ja nende poolest kuulsaim oli Augsburg, aias oli keskseks ikkagi botaanikahuvi. Enne kolmekümne astast sõda elas aiakunst oma õotseaega. Saksa konservatiivse aiakunsti põhimõtted kehtisidi poolsada aastat. 3. Ka Nürnbergis oli palju patriits- ja kodanlasaedu. 4. J. Schwindti aed Frankfurdis Maini ääres 5. 17.saj alguses arhitekt J.Furttenbachi väikeaed Ulmis. 6. Hollandi omapäraks oli tulpide rohkus, kuhu need jõudsid Türgist 16saj ekskpaikku. Viinis ja Prahas oli suurejoonelisi aedu 16.sajandi alguses juba: a
Sitticus aastail 1613-1619. Belvedere lossiaed. Baroksete residentside ehitamise ajastul koostati Viinis kolossaalse Schönbrunni lossi projekt. SAKSA REGULAARAIA kodanlik ilme renessansiperioodil tuleb esile linnade suurkodanluse ja patriitsisuguvõsade aedades. Hästi tuntud olid Lõuna-Saksamaa linnade aiad: Augsburg, Nürnberg, Frankfurt, Ulm jt. Augsburgis paiknesid saksa renessansile tähtsad pankurisuguvõsa suured aiad, kus ühinesid kasu ja lõbu, kesksel kohal oli ka botaanikahuvi. Ka Nürnbergis oli palju uhkeid patriitsi- ja kodanlasteaedu, sh rikka Christoph Pelleri 16. saj lõpul ehitatud aed (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 98...103). Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 83 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Hilisbarokk ja rokokooaiad Saksamaal 18
annaabi.ee 
