Ka linnuse kõrval paiknenud asula taastati, eelkõige turuplatsi ümbrus praeguse Raekoja aladel. Tihedat kaubavahetuse toimumist tõestavad mitmed mündi leiukohad.Väljakaevamistel leitud võtmed viitavad, et elanikkond oli siin sotsiaalselt ja varanduslikult kihistunud. 13.saj alguseks oli Tartu muinasasula saavutanud oma suurima pindala, ulatudes peaaegu Emajõeni, lõunast Vanemuise tänavani, põhjakülje linnapiir jäi praeguse Botaanikaaja aladele. ( Tender, 1964, Pullat 1980, Pullerits, 2005,) 1208 aastal jõudsid sakslased ristiusustamisega Eestisse. Mitmeid kordi muutus Tartus võim, küll oli see sakslaste käes ja siis jälle eestlaste käes, kuni 1224 aastal õnnestus sakslastel linnus lõplikult vallutada ja Tartu jäi Tartu piiskopkonna keskuseks.(Pullerits, 2005) 7 1224-1558 1224 aastal määras Hermann, Tartu piiskop ja piiskopkonna valitseja , piiskopkonna
sündinud 5. jaanuaril 1927, arreteeriti. 14-aastane tütarlaps vägistati, piinati ja tapeti. Meie koolist – Ann Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledžist tapeti veel kolm poisikest. Nende ainus süü seisnes selles, et nad olid sündinud juudi peredes. Üldse hukati Eestis 1941/42. aastal 929 juuti, nendest 101 lapsed. Olli Bernard, endine Idla musterrühma võimleja ja rahvaatantsija […] Tema vanematekodu – vana talumaja – asus Pirita jõekäärus, praeguse Botaanikaaja lähedal. Kord öösel koputanud keegi nende uksele. Isa läks vaatama. Väljas pimedas seisis ihualasti mees. Ta lasti sisse, Ta peideti lakapealsel ära. Mitmeks kuuks. See oli poola juut, kes koos tuhandete saatusekaaslastega Poolast, Austriast, Prantsusmaalt ja Tšehhoslovakkiast oli toodud Kalevi-Liiva surmalaagrisse. Ta oli eluga pääsenud seetõttu, et kui alasti vange oli ühishaua äärel hakatud tulistama, oli tema enne maha kukkunud, kui kuul teda oleks jõudnud tabada
annaabi.ee 
