Kirjand Botaanikaaia ajalugu Villu Uueda Ai I Tartus asuv botaanikaaed on üks ehedaimast ja üheks toredaimast paigaks kuhu kindlasti peaks tartus olles minema, kogedest kogu botaanikaaia pakutavast ilust.Tasuta võib nautida väliaeda, ja vähese euro olemasoluga, saab ka ennast sisse seada peahoones.Nii sees kui väljas on mida uurida ja uudistada, isegi kui tartu botaanikaaed on baltikumi väikseim.Kuid alati suurus ei loegi, vaid tunne, mida see koht tekitab.Samuti rikastab see ümbritsevat linnapilti, mis on on olnud muutustes läbi aegade. Rääkides muutustest, tuleks peatuda botaanikaaia ajalool ja teha põgus
Tartu Botaanikaaed Referaat 28.oktoober 2011 Tartu Botaanikaaia ajalugu Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. 1810. a. taimede nimestikus oli juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks
Kordamiseks 1. Geneetiline identifitseerimine a. Genotüpiseerimise meetodid- Spetsiifilised identifitseeritavad pärilikud DNA polümorfismid ·DNA polümorfism on ·Nukleotiidi(de) asendus ·Insertsiooni või deletsioon (DNA lõigu pikkuspolümorfism) ·On tuvastatavad laborimeetoditega ·DNA muutlikkus võib olla tuvastatav fenotüübi tasemel; iga DNA uus variatsioon ei pruugi muuta fenotüübilist variatsiooni. b. Veregrupid (veised)- Antigeen + reagent (monospetsiifiline antikeha) + komplement ·Hemolüüsi puhul värvib erütrotsüütides olev hemoglobiin lahuse (proovi) punakaks antigeeni esinemine punasel vereliblel tuvastatud. Antigeenid erütrotsüütide pinnal veregrupid. Antigeenid - bioloogilised makromolekulid (polüpeptiidid, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Immunogeen antigeen, mis kutsub esile immuunvastuse. Reageerivad EA ja antikeha e reagent (+ komplement) · Hemolüüsi tulemuste põhjal kujuneb veretüüp e fenotüüp ...
Tartu Botaanikaaia ajalugu Tartu Botaanikaaia idee sai alguse 1802. aastal, mil värskesse ülikooli astusid teiste seas sisse kaks loodusteaduse huvilist. Neid asus juhendama noor teadlane G. A. Germann, kelle eestvedamisel rajatigi ülikooli poolt ostetud maatükile esimene botaanikaaed. Kahjuks poldud aga arvestatud liigirikka aia jaoks vajalike tingimustega ning aed tuli üle viia uude kohta. Selleks sobis 1806. aastal ülikoolile annetatud krunt Emajõe ääres, mis erines
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: lektor Toomas Laidna Tartu 2016 SISUKORD Table of Contents 1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU...................................................................... 3 2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID............................................................................... 5 2.1 Taimesüstemaatika osakond..................................................................... 5 2.2 Eesti taimede osakond.............................................................................. 5 2.3 Dendraarium...................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Marianne Kümnik TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: Toomas Laidna, MSc Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu............................................................................................3 Tartu Ülikooli botaanikaaia avakollektsioonid...........................................................................4 Taimesüstemaatikaosakond.....................................................................................................4 Eesti taimede osakond.............................................................................................................4
Andres Tarand Andres Tarand sündis Tallinnas 11. jaanuaril 1940. 1963. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli klimatoloogina ja töötas aastail 19651968 ning 19701990 Eesti Teaduste Akadeemia Tallinna botaanikaaias, aastail 19781982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja 19881990 direktor. Nõukogude ajal osales ta Antarktika-ekspeditsioonil ja talvitus Molodjoznaja uurimisjaamas. Andres Tarand kirjutas 1980. aastal nn Neljakümne kirjale. Laulva revolutsiooni aastatel astus Andres Tarand aktiivselt poliitikasse, osales Rahvarinde, Põhiseaduse Assamblee (1991- 1992), Eesti Kongressi (1990-1992), Eesti Komitee (1990) ja EV Ülemnõukogu (1990-1992) töös. Aastatel 1992 ja 1995-2004 oli ta Riigikogu liige ning aastatel 2004-2009 Eesti saadik
Eesti Maaülikool Uurimustöö Tartu Ülikooli botaanikaaias käigust Õppejõud: T.Laidna Koostas: Villu Mikk PSII Tartu 2010 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu Maailma 2400 botaanikaaia seas üks vanimaid botaanikaaedu on kujundatud maailmakuulsate botaanikute, professorite Ledebouri, Bunge jt juhtimisel. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim. Tartu Ülikooli botaanikaaed rajati 1803, kuid oma praeguses asukohas asub aastast 1806. Maatüki oli Tartu Ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia asutaja ja
külmavereline, uhkustaja. Sündmuskoht Ungaris, Budapesti äärelinnas Palju ehitamatta maatükke Viis-kuuskümmend kitsast tänavat Sisukokkuvõte Kirjeldatakse kahte poiste kampa. Pal-tänava poisid loosid oma Kitiühingu. Nad kantsid puna-rohelisi mütse. Põhiline kogumispaik oli krunt, mis oli lõpetamata maatükk. Teine poiste kamp tegutses potaanikaaias saarel. Nad kantsid punaseid spordisärke. Ühel hetkel kuulutas botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja kuna nad ei saanud palli mängida. Võitjad pidid krundi endale saama. Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nad võitsid. Kõik sõja vaev oli Pal- tänava poistel asjata, sest krundile hakati uusi maju peale ehitama. Botaanikaaia poistel läks ka halvasti, sest tegid saarel palju müra ja aiavaht ajas nad minema. Loo lõpus suri väike Nemesek ära, kuna ta jäi väga haigeks peale mitmekordset ujumist saarelt äärelinna.
3)Pal-tnava poisid olid loonud oma Kitihingu ja nad kantsid puna-rohelisi mtse. 4)Nende kogunemispaigaks oli krunt,tis ehitamatta maatkke. 5)Krundi krval oli teine maatkike,sellel oli aurusaeveski. 6)Krunt oli tis puuriitu,see oli teline labrint. 7)Viis-kuuskmmend kitsast tnavat,teline poiste paradiis. 8)Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel ja poisid kandsid kik punaseid spordisrke. 9)Kuna botaanimaaias ei saanud palli mngida,siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tnava poistele sja, ning vitjad pidid krundi endale saama. 10)Pal-tnava poistel oli hea sjaplaan ja nemad vitsid. 11)Kahju oli,et kik see vaev oli asjata,kuna krundile hakati uusi maju ehitama. 12)Ka botaanikaaia poistel lks pahasti. 13)Nad tegid saarel suurt mra ja aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast vlja. 14)Saar aga suleti ja sillale tehti vrav. 15)Kurb oli ka see,et vike Nemecsek ji peale oma mitmekordset suplust vga haigeks ja suri.
12.30 - 13.30 Lõunasöök omal vabal valikul 13.30 Kogunemine Tallinna turismiinfokeskuse juures (Niguliste 2) 14.00-15.00 Luscher & Matiesen Eesti Joogikultuuri Muuseum 15.30- 17.30 Kiek in de Kök ja Bastioni käigud 2. PÄEV 07.30 - 08.30 Hommikusöök hotellis, 09.00 Kogunemine hotelli ees 09.30 Ekskurssioon avatud katusega kahekordses bussis 11.00 Tallinna Teletorni külastus 12.00 - 13.00 Lõuna Teletorni kohvikus 13.30 Tallinna Botaanikaaia külastus 15.30 väljub buss Tallinna botaanikaaia eest tagasi hotelli 3. PÄEV 08.00-09.00 Hommikusöök hotellis 09.30 kogunemine hotelli ees 10.00 Jalgrattamatk algusega Tallinna vanalinnast Kadriorgu 11.30-14.00 Kumu kunstimuuseumi külastus 14.30 Tagasisõit Tallinnasse 4.PÄEV 08.00 - 09.00 Hommikusöök hotellis 09.30 Väljasõit hotelli eest 10.00 Eesti vabaõhumuuseumi külastus 12.00 väljasõit muuseumi eest 12.30 - 13.30 Lennusadamas lõuna 13.30 - 15.00 Lennusadamas ekskursioon 16
Pal- tänava poisite pealikuks oli Janos Boka. Poisid olid loonud oma Kitiühingu ja nad kantsid puna-rohelisi mütse. Nende kogunemispaigaks oli tühi suur krunt.Krundi kõrval oli aurusaeveski. Krunt oli täis puuriitu ja see oli tõeline labürint. Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel. Nende pealikuks oli Feri Ats. Botaanikaaiapoisid kandsid kõik punaseid spordisärke. Kuna botaanikaaias ei saanud palli mängida, siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja. Võitjad pidid krundi endale saama. Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nemad võitsid. Peale sõda said poisid teada, et krundile hakatakse uusi maju ehitama. Ka botaanikaaia poistel ei läinud hästi. Nad tegid saarel suurt kisa,nii et aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast välja. Pärast seda saar suleti. Raamatu üheks peategelaseks oli Ernö Nemecsek. Esnö oli väga julge, vapper ja aus poiss. Ta oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma
Neitsi Maarja kloostri järgi. 20. sajandi algusest hakkas mere ääres asuvast Piritast kujunema väljasõidu- ja supelkoht. Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise Pirita jõe Ürgoruga tallinlaste üks eelistatumaid vaba aja veetmise kohti. Piirkond pakub mitmekesiseid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kahel pool Pirita jõge paiknevad Tallinna Botaanikaaia maad, mille lähedusse jäävad nii Metsakalmistu kui ka Tallinna teletorn, kust 170 m kõrguselt avaneb vaade kogu linnale ning selle lähiümbrusele. sest hakkas mere ääres asuvast Piritast kujunema väljasõidu- ja supelkoht. Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise Pirita jõe Ürgoruga tallinlaste üks eelistatumaid vaba aja veetmise kohti. Piirkond pakub mitmekesiseid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi
Pal-tänava poisid olid loonud oma Kitiühingu ja nad kantsid puna-rohelisi mütse.Nende kogunemispaigaks oli krunt,täis ehitamatta maatükke.Krundi kõrval oli teine maatükike,sellel oli aurusaeveski.Krunt oli täis puuriitu,see oli tõeline labürint.Viis-kuuskümmend kitsast tänavat,tõeline poiste paradiis.Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel ja poisid kandsid kõik punaseid spordisärke.Kuna botaanimaaias ei saanud palli mängida,siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja ja võitjad pidid krundi endale saama.Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nemad võitsid.Kahju oli,et kõik see vaev oli asjata,kuna krundile hakati uusi maju ehitama.Ka botaanikaaia poistel läks pahasti.Nad tegid saarel suurt müra ja aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast välja.Saar aga suleti ja sillale tehti värav.Kurb oli ka see,et väike Nemecsek jäi peale oma mitmekordset suplust väga haigeks ja suri.
tegemistest.Pal-tänava poisid olid loonud oma Kitiühingu ja nad kantsid puna- rohelisi mütse.Nende kogunemispaigaks oli krunt,täis ehitamatta maatükke.Krundi kõrval oli teine maatükike,sellel oli aurusaeveski.Krunt oli täis puuriitu,see oli tõeline labürint.Viis-kuuskümmend kitsast tänavat,tõeline poiste paradiis.Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel ja poisid kandsid kõik punaseid spordisärke.Kuna botaanimaaias ei saanud palli mängida,siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja ja võitjad pidid krundi endale saama.Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nemad võitsid.Kahju oli,et kõik see vaev oli asjata,kuna krundile hakati uusi maju ehitama.Ka botaanikaaia poistel läks pahasti.Nad tegid saarel suurt müra ja aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast välja.Saar aga suleti ja sillale tehti värav.Kurb oli ka see,et väike Nemecsek jäi peale oma mitmekordset suplust väga haigeks ja suri.
poistekamba tegemistest.Pal-tänava poisid olid loonud oma Kitiühingu ja nad kantsid puna- rohelisi mütse.Nende kogunemispaigaks oli krunt,täis ehitamatta maatükke.Krundi kõrval oli teine maatükike,sellel oli aurusaeveski.Krunt oli täis puuriitu,see oli tõeline labürint.Viis- kuuskümmend kitsast tänavat,tõeline poiste paradiis.Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel ja poisid kandsid kõik punaseid spordisärke.Kuna botaanimaaias ei saanud palli mängida,siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja ja võitjad pidid krundi endale saama.Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nemad võitsid.Kahju oli,et kõik see vaev oli asjata,kuna krundile hakati uusi maju ehitama.Ka botaanikaaia poistel läks pahasti.Nad tegid saarel suurt müra ja aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast välja.Saar aga suleti ja sillale tehti värav.Kurb oli ka see,et väike Nemecsek jäi peale oma mitmekordset suplust väga haigeks ja suri.
tegemistest.Pal-tänava poisid olid loonud oma Kitiühingu ja nad kantsid puna-rohelisi mütse.Nende kogunemispaigaks oli krunt,täis ehitamatta maatükke.Krundi kõrval oli teine maatükike,sellel oli aurusaeveski.Krunt oli täis puuriitu,see oli tõeline labürint.Viis-kuuskümmend kitsast tänavat,tõeline poiste paradiis.Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel ja poisid kandsid kõik punaseid spordisärke.Kuna botaanimaaias ei saanud palli mängida,siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja ja võitjad pidid krundi endale saama.Pal- tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nemad võitsid.Kahju oli,et kõik see vaev oli asjata,kuna krundile hakati uusi maju ehitama.Ka botaanikaaia poistel läks pahasti.Nad tegid saarel suurt müra ja aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast välja.Saar aga suleti ja sillale tehti värav.Kurb oli ka see,et väike Nemecsek jäi peale oma mitmekordset suplust väga haigeks ja suri.
Pal-t�nava poisid olid loonud oma Kiti�hingu ja nad kantsid puna-rohelisi m�tse.Nende kogunemispaigaks oli krunt,t�is ehitamatta maat�kke.Krundi k�rval oli teine maat�kike,sellel oli aurusaeveski.Krunt oli t�is puuriitu,see oli t�eline lab�rint.Viis-kuusk�mmend kitsast t�navat,t�eline poiste paradiis.Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel ja poisid kandsid k�ik punaseid spordis�rke.Kuna botaanimaaias ei saanud palli m�ngida,siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-t�nava poistele s�ja ja v�itjad pidid krundi endale saama.Pal-t�nava poistel oli hea s�japlaan ja nemad v�itsid.Kahju oli,et k�ik see vaev oli asjata,kuna krundile hakati uusi maju ehitama.Ka botaanikaaia poistel l�ks pahasti.Nad tegid saarel suurt m�ra ja aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast v�lja.Saar aga suleti ja sillale tehti v�rav.Kurb oli ka see,et v�ike Nemecsek j�i peale oma mitmekordset suplust v�ga haigeks ja suri.
Eesti Maaülikool Mehis Rebane Tartu Ülikooli Botaanikaaed Referaat Juhendaja: Toomas Laidna Tartu 2013 Üldandmed Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. 1810. a
täiendatud kordustrükis on kirjeldatud juba 681 liiki soontaimi. 1797. aastal ilmus Otto Friedrich von Pistohlkorsi koostatud nimekiri Liivimaal looduslikult kasvavatest puuliikidest. Tõenäoliselt pärinevad andmed eelkõige autori kodukoha ümbrusest, Rutikvere mõisast Põltsamaa lähedal. Eesti floora uurimine Tartu keiserliku ülikooli perioodil Aastad 1802-1852 (asjaarmastajate e. botanofiilide periood) 1802. aastal taasavati Tartu Ülikool. Esimeseks loodusloo professoriks ja botaanikaaia juhatajaks oli Gottfried Albrecht Germann, kes oli selles ametis aastatel 1802-1809. Germanni suurtööks oli botaanikaaia rajamine 1803. aastal. 1807. aastal avaldas ta ka botaanikaaia taimede loendi, milles on eraldi tähistatud Tartu ümbruses ja Eestimaa kubermangus looduslikult kasvavad liigid. 2 Botaanikaaia taimede loendi täiendatud trüki avaldas 1810. aastal aia õpetatud aednik Johannes Anton Weinmann
Tartu botaanikaaed Kaidi Suvi PS II, 1.kursus EMÜ Ajaloost: Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. Taimed: Välitaimed:
1958. aastal 73. lennu koosseisus. Pärast Reaalkooli lõppu asus Tarand õppima Tartu Riiklikkusse Ülikooli (TRÜ). 1963. aastal lõpetas ta kooli klimatoloogia erialal. Enne poliitikasse siirdumist jõudis Tarand tegeleda oma erialaga 27 aastat, selle aja jooksul jõudis ta olla: Nooremteadur(1968-1970), vaneminsener(1970-1973), vanemteadur(1973-1976), sektorijuhataja(1976-1979; 1981-1988), teadusdirektor(1979-1981) ja kõige lõpuks ka Tallinna Botaanikaaia direktor aastatel 1988-1990. 1990. aastal valiti Tarand lühikese vahega nii Eesti Kongressi kui ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmeks. Eesti Kongress oli Eesti vabariigi kodanike rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mille eesmärgiks oli Eesti vabariigi taastamine tema seadusliku kodanikkonna poolt õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti Vabariigi Ülemnõukogus tehti otsustavaid otsuseid Eesti taasiseseisvumise suhtes ning 20. augustil 1991
Elulugu Sündinud 11. jaanuaril 1940 1963. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli Tallinnas. klimatoloogina ja töötas aastail 1965 Tema isa oli Helmut Tarand, kes oli 1968 ning 19701990 Eesti Teaduste eesti loodusteadlane, filoloog ja Akadeemia luuletaja. Tallinna botaanikaaias, aastail 1978 Tema naiseks on Mari Tarand ning ta 1982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja on eesti raadioajakirjanik. 19881990 Tema poegadeks on Indrek ja Kaarel direktor. Tarand. Andres Tarand kirjutas 1980. aastal Kaarel Tarand on ajakirjanik ja Indrek nn Neljakümne kirjale. Laulva Tarand on Eesti ja Euroopa Liidu revolutsiooni aastatel astus. Tarand poliitik, riigiametnik, diplomaat, aktiivselt poliitikasse ajaloolane ja saatejuht. Tööalane karjäär On Eesti poliitik
Regulaarne osa lõppeb kirdes avara muruplatsiga, mille keskel on kõrgendik, kus kunagi asus kasvuhoone. Pargi osa lõpetab puuderivi. Vabakujuliselt oli kujundatud pargi põhjaosas oleva kahe tiigi ümbrus, millest tänapäevani on säilinud vaid üks, ning eesväljak. Parki täiendati pidevalt kuni 1990-nendate alguseni peaosa kujundust muutmata. Omaaegne regulaarpark on nüüdseks kujunenud parkmetsaks. Parki rajas loodusloo õpetaja Paul Pedaste 1923. aastal väikse botaanikaaia, mida peale Teist maailmasõda laiendati ning kus kasvas 2002. aastal 172 liiki võõramaiseid puid-põõsaid. Mõisa parki, botaanikaaeda hooldavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased ning praegu on alustatud botaanikaia ja aiapaviljoni taastamist. Tänapäeval on kogu mõisakompleksist säilinud algsel kujul endine teenjatemaja, mõisa kuivati, tagaväljakul asuv teedevõrk, mis on loetav ent puudub algne haljastusstiil, alleed pargi kirde- ja põhjaserval ning idakülg
Tume vihmauss- kuni 85 mm elab mullas ja kõdukihis, pole haritavates muldades. Suur mullauss- väga sarnane hariliku vihmaussiga, eristatakse tunnuste järgi, mida palja silmaga ei näe. Harilik mullauss- kuni 17 cm, meie kõige arvukam liik. Roheline mullauss- kuni 85 mm, eelistab niiskemaid looduslikke muldi. Roosa mullauss- kuni 15 cm, nii haritavates kui looduslikes muldades. Piimjas soouss- 18 cm, looduslikud niisked mullad. Sinakas soouss- kuni 18 cm, seni leitud vaid Tallinna Botaanikaaia mullast. Nelikant- kalduss- kuni 67 mm, elab märjas mullas, veekogude kallastel, ka madalates mageveekogudes. Kaheksakant-kõduuss- kuni 6 cm, elab ainult metsakõdus. Peen kõduuss- 6 cm, elab kõdus ja vahel mullas. Sõnnikuuss- kuni 13 cm, elab ainult kõdunevas sõnnikus ja kompostis, ainuke liik, keda inimene on äri eesmärgil kultuuristanud. Kasutatud allikad : Bioloogia õpik põhikoolile 2. osa http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vihmauss_karolinliikaljula.ht m
ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Carl von Linné Carl von Linné oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Tema auks on nimetatud asteroid 7412 Linnaeus ja Kuul asuv Linné kraater. Rootsi vanima botaanikaaia nimi on Linnaeuse aed, ehkki see on Linnést mõnevõrra vanem. Växjö ülikooli ja Kalmari kolledzi ühinemisel tekkinud õppeasutus nimetati Linnaeuse ülikooliks. Linnéd on kujutatud arvukatel Rootsi postmarkidel ja rahatähtedel. 1986 anti välja uus 100kroonine rahatäht, millel on Linné portree, tema joonistus tolmlevatest taimedest, Linn aia vaade ja tema kirja pandud lause, mida tihti on nimetatud Linné deviisiks:
ning seda tuleb korrata 23 korda suve jooksul · Taime söömise või tugeva nahakaudse toime korral on võimalikud vere hüübimishäireid ja verejookse. Allergilisele inimesele võib ta põhjustada vaevusi ka ilma otsese KURDKEHINE KIBUVITS Rosa r ugosa · KaugIdast pärinev põõsas, mida hakati Eestis levitama 1960ndatel aastatel; väidetavalt on levinud Tartu botaanikaaia kaudu · Kasutatakse pargitaimena, sest talub saastunud õhku hästi; on metsistunud, moodustades läbimatuid tihnikuid · Külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes, valgusnõudlik, paljuneb hästi vegetatiivselt, juurestik hästi arenenud · Vilju kasutatakse toiduainete tööstuses, sisaldab Cvitamiini KÄHRIK Nyctereutes procyonoides · Eestis tabati esimene kährik 1938, teine 1947
Enn Kaup, Vello Park, Heino Martihhin ja Vladimir Gussev. Kõrgemat atmosfääri uurivate aeroloogidena talvitusid Antarktises veel Rein Männik ning Aleksei Dorogotovtsev ja Sulo Kolje. Jüri Martin uuris 197172 suvel samblikke ja samblaid, kirjeldas makroskoopilise taimestiku poolusepoolset levikupiiri Ida-Antarktises ja dateeris maailma pikima Lamberti liustiku moreene. Tema käigu tõttu sai rikkamaks ka Tallinna botaanikaaia herbaarium. Enim on eestlastest Antarktikas oma uurimistöid teinud järvede uurija Enn Kaup, kes on ka aktiivne Eesti Antarktika-uurimisjaama rajamise eestvedaja. Ta uuris 1976. aastal Antarktise järvi ning mõõtis erakordsete omadustega Untersee mägijärve vee läbipaistvuseks 77 meetrit, mis oli suurim Maa seni uuritud järvede hulgas. Tema oli ka mees, kes perestroika tuultes heiskas 9. novembril 1988 Lõunamandril Eesti lipu.
Ta oli alguses arg poiss kuid järjest rohkem leidis ta endas julgust. Nemecsek oli väga kohusetundlik ja oskas tunda rõõmu selle üle mis tal oli. Ta kippus vahel liialdama, aga sai kohe aru, et oli valetanud. Ta kannatas kõik piinad ära, et teenida kaaslaste austust tema vastu. Ta ei jätnud sõpru isegi nende viimases võitluses, kuigi sõber oli talle vaid Boka. Teised poisid ei hoolinud väiksest Nemecsekist üldse. Noormees külmetas korduvalt punasärkide luurekäigus end botaanikaaia järves ( kasvuhoones botaanikaaias akvaariumis end peites). See külmetus sai talle saatuslikuks. Raamatu lõpus sai väetisest poisikesest kapten. Feri Atsi iseloomustus Feri Ats oli nägus, laiade õlgadega, päevitunud näoga poiss. Punane särk sobis talle väga hästi. Feri Ats oli julge ja karm pealik. Talle ei meeldinud kui keegi võitis ebaausalt. Ta tahtis, et kõik käiks reeglite järgi. Feri Ats hoolis teistest ega mõelnud ainult enda peale.
Linna mägede kurudes voolavad tänapäevani 9 mineraalveeallikad, mida loetakse Bulgaaria suureks rikkuseks. Mineraalveeallikad, nagu ka Bulgaaria roosid, on riigi sümboliks. Baltsik pakub turistidele suplusmõnusid nii merevees kui ka mineraalvee- ja mudavannides. 1,5 km kaugusel kesklinnast asub kena botaanikaaed 600 ainulaadse taimesordiga tervest maailmast. Kõige meeldejäävam botaanikaaia vaatamisväärsus on kaktusekogu, mis näeb euroopalikul maastikul väga ebatavaline välja. Aias on rohkesti kiviteid, mida katsid varem vaibad. Botaanikaaia kolmekorruselist pool-euroopalikku, pool-idamaist hoonet ehib minarett. Kahe eri kultuuri arhitektuuristiili põimumises peegelduvad kuninganna religioossed tõekspidamised ta soovis lähedasi suhteid nii kristlaste kui ka moslemitega. Kaliakra neemega Baltsiki linnas seostub arvukalt legende ja eri nimetusi.
astelpaju sümbioosis kiirikbakteritega, mille abil saab taim kätte õhus leiduvat lämmastikku; - Astelpajul puuduvad olulised bioloogilised kahjurid, seda ei pritsita; - Saagikoristus on mehhaniseeritud. Eestis on astelpaju püütud kasvatada umbes pool sajandit. Alustati Siberist saadud viljakate sortidega, mis aga meie merelises ebaühtlase talvega kliimas vastu ei pidanud. Alates 1988. aastast on Eesti Riikliku Sordikatsekeskuse Rõhu katsepunktis katsetatud Moskva Ülikooli Botaanikaaia juures asuva instituudi professor Trofimovi juhtimisel aretatud uusi haiguskindlaid ja kõrgviljakaid astelpajusorte, ristates siberi sortide emastaimi balti ehk königsbergi isastaimedega... Katsetulemused näitavad, et nende meie kliimasse sobivate sortide kasvatamine Eestis on majanduslikult tulus: sordid on kõrge ja stabiilse viljakusega, keskmine saak kuue aasta vältel 1990-1996 oli 12,64 t/ha. Kasvamine
saanud välismaalastele. Kehtivaid isikutunnistusi on 892 957 mis tähendab, et Eestis on isikutunnistus 15-74-aastaste elanike seas koguni 87%-l inimestest ning kogu elanikkonnast 66%-l.3 Kasutamisvõimalused Võimalusi ID-kaarti kasutada on mitmeid. Kõige levinum ilmselt on ID pileti kasutamisvõimalus, mida saab teha Tallinnas ja Tartus ühistranspordi kasutamiseks. Nüüdseks on ka mindud nii kaugele, et koos ühistranspordi piletiga koos saad osta ka nt. loomaaia või botaanikaaia pileti. Teiseseks üpris levinud valdkonnaks ID-kaardi kasutamisel on autentimine, mille abil saad lihtsalt sisened nt. internetipanka, ilma, et peaksid kasutama mingeid pinkalkulaatoreid või paroolikaarte. Elektroonilisi isikutuvastusi on kokku tehtud tänaseks 435490064. Samuti kasutatakse ID-kaarte digiallkirja andmiseks, mis on turvaline viis anda oma allkiri mingile dokumendile vms. Digiallkiri on seaduse järgi võrdne tavalise käsitsi kirjutatud allkirjaga
6. Kokkuvõte 9 10 6. Kokkuvõte 11 7.Kasutatud Kirjandus Internet:1. http://www.keskkonnainfo.ee 2.http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php? id=13&act=selected_subprogram&prog_id=- 1264982023&subprog_id=596957765 Kirjandus: 3.Mõnede raskemetallide ja mikroelementide sisaldus eesti põllumuldades ning taimedes, artiklite kogumik 4. Taim ja keskkond, tallinna botaanika uurimused V 5.Tallinna botaanikaaia uurimused VI, Taim ja inimene 12 13 14
Pinnavormidest on veel valgalad, mis on tekkinud tänu jõgede üleujutustele ja sood kalda äärsetel aladel. 5 4.Kasutatud kirjandus: 1.Matti Palosaari, Pirkko Kenno, Jukka Vahtola, ``Atlas``,``Ottava``, 1995, lk 75, lk 77-78. 2.Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, ``Modern physical geography`` 1992, lk 48, lk 153 lk, lk 157, lk 172. 3.Eva Jeleisky, ``Loodusvööndid ja kliimavöötmed``, Tallinna Botaanikaaia looduskool 2008, lk 2. 4. Eesti Entsüklopeediakirjastus, ``Maailmaatlas``, 2000 lk 72. 5. Doring Kindersley, ``Maailma teatmeatlas``, 1998, lk 420-421. 6.Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/Sepik_River 6.Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/Fly_River 6
aastaks künklikuks pargimaastikuks. Mere poolt oli bastion hästi vaadeldav. 19. ja 20. sajandi vahetusel töötas endisel muldkindlustusel lühikest aega ka restoran.1876. aasta koostatud endise Tallinna muldkindlustusvööndi haljastuskavas oli bastion näidatud haljasalana, koosjalgradadega. Haljastusplaanide realiseerimisega tegeles Promenaadide komisjoni ning tulevase haljasala 6 plaani valmistas St. Peterburgi botaanikaaia direktor dr. K. Regel ning see esitati ja kinnitati Tallinna Linnavolikogu poolt 1880. aastal. 1885. aastal valmis kavandatud park, koos bastioniga kujundati ja ehitati välja haljasalaks ka selle esine Stuarti reduut. Promenaadide komisjoniga otsustas Skoone bastioni anda rendile, rentijaks sai hotelliomanik Wicke, kes oli nõus ehitama restoranihoone, muusikapaviljoni ja hoidma korras teed ja puud. Ala hakati kutsuma Rannavärava mäeks (saksa k. Strandpforten Anlage), mis 26
muldades. · Suur mullauss- väga sarnane hariliku vihmaussiga, eristatakse tunnuste järgi, mida palja silmaga ei näe. · Harilik mullauss- kuni 17 cm, meie kõige arvukam liik. · Roheline mullauss- kuni 85 mm, eelistab niiskemaid looduslikke muldi. · Roosa mullauss- kuni 15 cm, nii haritavates kui looduslikes muldades. · Piimjas soouss- 18 cm, looduslikud niisked mullad. · Sinakas soouss- kuni 18 cm, seni leitud vaid Tallinna Botaanikaaia mullast. · Nelikant- kalduss- kuni 67 mm, elab märjas mullas, veekogude kallastel, ka madalates mageveekogudes. · Kaheksakant-kõduuss- kuni 6 cm, elab ainult metsakõdus. · Peen kõduuss- 6 cm, elab kõdus ja vahel mullas. · Sõnnikuuss- kuni 13 cm, elab ainult kõdunevas sõnnikus ja kompostis, ainuke liik, keda inimene on äri eesmärgil kultuuristanud. VIHMAUSSI EHITUS Vihmaussid hingavad otse läbi pindmise limanaha. Õhu käes või liiga kuivas mullas
otstarvet täidavad väga liigirikka surude perekonna esindajatel tihti esinevad eredavärvilised tagatiivad, ka see selgub näitusel entomoloog Märt Kruusi koostatud selgitusi lugedes. Tallinna Botaanikaaias õitsevad praegu rikkalikult ka mitmed troopilised orhideed, kes ei jää oma vormi- ja värvikirevuselt palju maha liblikatest. Praegusel sombusel talveajal, kui ka viimane lumeraas sulamas on, soojendavad südant nii liblikad kui taimed, kes botaanikaaia subtroopika- ja troopikakasvuhoonetes eksponeeritud on. Palmimaja taga on lume alt välja sulanud ka samblike, sammalde ja seente püsinäitus. Seal saab männikusse minemata teada, kuidas näeb välja meie tähtsaim ravimsamblik - islandi käokõrv ja kaasikut külastamata selgub olulise ravimseene - musta pässiku väljanägemine. Püsinäitusel on eksponeeritud kokku ligi 150 sambliku- ja samblaliiki. Eesti mitmetuhande liigiga seenestikust saab tutvust teha kümmekonna levinuma
15.Ülikoolide rajamine, teadlased 1477. aastal asutati Uppsala ülikooli. 1479. aastal asutati Kopenhaageni ülikool. XVII sajandil arenes Rootsis teadus. 1525. aastal rajati Stockholmis kuninglik raamatutrükikoda. 1326. aastal asutati esimene orkester. Gustav Vasa ajal ehitati vana kuningaoss renessanssi stiilis. XVII sajandi keskel sai valdavaks barokkstiil ja ehitati uus kuningaloss. 1645. aastal hakkas ilmuma esimene Rootsi ajaleht. Johannes Rudbeckius rajas Uppsalas botaanikaaia ja anatoomikumi ning avas esimest rootsi gümnaasiumi. Rajati ülikoolid Tartusse (1632), Turusse (Åbo) (1640) ja Lundi (1668). 1693. aastal andis Karl XI välja kooliseaduse. Ühetaoline õpetus ja uued õppeained. Tyge Brahe – Taani astronoom, kes avastas uue tähe ja rajas observatooriume. Thomas Bartholin – lümfinäärmete avastaja. Ptk 6 Suurriigina mandril ja tagasi Skandinaavias 1. Kuninganna Kristiina 1646
Draama muutumises rääkisid kaasa ka sajandi alguses esile kerkinud modernistlikud voolud futurism, dadaism,sürrealism-piirid sageli ähmastusid. Virginia Woolf (1882-1941)-Oli üks süvapsühholoogilise suuna juhtivaid kirjanikke. ,,Teadvuse voolu" esimesi sõnastajaid Virginia Woolf sündis Londonis silmapaistva literaadi tütrena ja sai hariduse kodust. Uus lähenemisviis ilmnes kõigepealt tema lühiproosas, näiteks novellis ,,Kew Gardens" (1919), kus esitatakse Londoni botaanikaaia külastajate jutukatkeid, seejuures lugejale ütlemata, kes on kõnelejad. Tema teose ,,Kirjutamata romaani" tegevus toimub vagunis.Romaanis ,,Jacobi tuba" puudub järjepidavalt kulgev süzee. Woolfi kõige isiklikum romaan, pihtimuslik ,,Proua Dalloway" (1925) kajastub üksindus masendus ja surma painajalikkust. Romaani tegevus on kokku surutud ühte Londoni juunipäeva. Romaan ,,Tuletorni juurde" (1927), Woolfu tuntuim teos, on suuresti autobiograafiline
Jaan Kaplinski esimesed lapsepõlvemälestused on seotud vanaisa kodu Kallastega. Sealt kolisid sakslased perekonna kesklinna Magasini tänavasse, kust on mõned mälestuskillud: onu Leo saksa sõjaväe mundris, käigud botaanikaaeda, kukk Jaani kiriku tornis, mis paistis aknasse ja ka Eesti Rahva Muuseum Raadil. Järgneb aga 1944 ja hulk sõjamälestusi. Magavat last tassiti pesukorviga keldrisse varjule, vahel tuli tal ka pikki tunde, isegi terve öö varjendites, näiteks botaanikaaia mäe sees. Varjendites oli Jaani sõnul huvitav, täiskasvanutel polnud midagi asjalikku teha ja nad rääkisid huvitavaid lugusid ja tegelesid lastega. Pere oli mitmel pool - Haaslaval, Vastse-Kuustes ja Sauel Tallinna lähedal sõjapaos. Sõjajärgse aja mälestustest on ta kirjutanud pikalt raamatus "Kust tuli öö" Raamat ei ole päris dokumentaalne, kõik oluline on tal kogetud.
Joonis 3. Tartu toomkiriku varemete külgvaade ja põhiplaan J. W. Krause järgi (Tartu Ülikooli Raamatukogu koduleht). Emajõe ja Toomemäe vahelisest asulast kujunes feodaalne linn, mida kirjalikes kroonikates märgitakse 1248 aastal. Ilmselt hakati kivist linnamüüri ehitama peale 1262 aasta venelaste vallutuskäiku (Tender, 1964). Linnamüür(u. 2 kilomeetrit pikk) kulges mööda praegust Poe tänavat, jõepoolt umbes Kompanii tänava joonel, mööda Botaanikaaia ala ja ümbritses ka Toomemäge, olles sobitatud hästi kohalikku reljeefi. Müüritorne oli linnamüüril 17-20 ja väravaid 4-7. Üle Emajõe viis kaks silda, Laia tn juurest ja Raeplatsi juurest (Salupere,2004). Tähtsaimad ühiskondlikud hooned rajati tellistest, elumajad ja muud hooned puidust. Soised Emajõe linna tänavad olid palksillutisega. Poe tänavast lõuna poole jääv ala kuni nüüdisaegse
ning liigniisketel aladel jõekallastel kasvavad lodumetsad (sanglepad, kased). Metsased madalsood moodustavad maastikurajoonist 23%. Idaosas leidub voorestatud ja moreentasandikega põllumajandusalasid. Kune Kõrvemaal on Ida- ning Lääne-Eestile iseloomuliku taimkatte looduslik piir, võib seetõttu seal leida mitmeid nii valdavalt ida- kui läänepoolse levikuga taimeliike. Detailse uuringu ja liiginimekirjad kaitseala taimestiku kohta on 1991 aastal koostatud Tallinna Botaanikaaia poolt. Hiljem nii ulatuslikke uuringuid Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava koostajale teadaolevalt teostatud pole. Tookordse uuringu käigus tuvastatud taimeliikide arvuks oli 511 soontaime, millest 67 oli puittaimed ja 444 rohttaime. Tähelepanuväärsetest taimeleidudest väärivad märkimist muda- ja järv-lahnarohi(vastavalt I ja II kat.), vahelduvõieline vesikuusk (II kat.), vesi-lobeelia (II kat.), palu- karukell (II kat.), kollane kivirik (II kat.), karukold (III kat
• Kahjuks on paljud meile sissetoodavad sordid väga haigusõrnad, mistõttu kaotavad üsna varakult oma lehestiku. • Väga tähtis on sortide valik kohalikesse tingimustesse • Tulevik on madala laiuva kasvuvormiga õierikastel ja haiguskindlatel sortidel • Selleks pakub Saksamaa uue põlvkonna aretisi ADR märgiga (Saksamaa üleriigilised kontrollkatsed) • Eesti oludesse eriti sobivad on aretusseeriad Flower Carpet, Rigo Rosen ja Meidiland • Tallinna Botaanikaaia ja Rosmakori andmetel on nad seni olnud Eestis vastupidavad • Väga populaarsed on viimasel ajal antiikse õievormi tugeva lõhna ja kõrge kasvuga uued antiikroosid • Nende aretusallikaks on vanad Victoria aegsed aedroosid • Kahjuks sobivad nad ainult koduaeda, sest nõuavad oskuslikku hooldamist ja talvist katmist ning haiguste vastast pritsimist • Koduaedadesse jäävad ka edaspidi aukohale rikkalikult õitsvad ilusate tervete lehtedega floribundroosid
vesijalgrattaid. Või siis imetleda 15. saj pärit Pirita kloostri varemeid, kus augustis toimub suurejooneline Birgitta festival. Varemete kõrval moodsas hoones tegutsevasse kloostrisse võib ka öömajale jääda. Einet ja merevaadet saab nautida rannaäärsetes pubides ja restoranides. Sisemaa poole jääb Eesti kõrgeima vaateplatvormiga Tallinna teletorn. Soojemal ajal on mõnus ühendada torni külastus päris torni külje all asuva Tallinna botaanikaaia külastusega. Kogu Pirita kant on kena koht, et jalutada või sporti teha: selleks sobib hästi rand, promenaad, seikluspark, ametlik terviserada, aga ka muud metsa all looklevad rajakesed. Vaid 15 minuti kaugusel kesklinnast leiad hoopis teistsuguse maailma, kontrastide poolsaare - Viimsi. Siin on koht, kust kuiva jalaga enam edasi ei saa. Siin on väikesed romantilised saared, kuhu paistavad pealinna säravad tuled. Siin on vanad rannakülad ja kaluritalud vaatamas merele kõrvuti 21
Jaan Kaplinski esimesed lapsepõlvemälestused on seotud vanaisa kodu Kallastega. Sealt kolisid sakslased perekonna kesklinna Magasini tänavasse, kust on mõned mälestuskillud: onu Leo saksa sõjaväe mundris, käigud botaanikaaeda, kukk Jaani kiriku tornis, mis paistis aknasse ja ka Eesti Rahva Muuseum Raadil. Järgneb aga 1944 ja hulk sõjamälestusi. Magavat last tassiti pesukorviga keldrisse varjule, vahel tuli tal ka pikki tunde, isegi terve öö varjendites, näiteks botaanikaaia mäe sees. Varjendites oli Jaani sõnul huvitav, täiskasvanutel polnud midagi asjalikku teha ja nad rääkisid huvitavaid lugusid ja tegelesid lastega. Pere oli mitmel pool - Haaslaval, Vastse-Kuustes ja Sauel Tallinna lähedal sõjapaos. Sõjajärgse aja mälestustest on ta kirjutanud pikalt raamatus "Kust tuli öö" Raamat ei ole päris dokumentaalne, kõik oluline on tal kogetud. Ürgfilosoofiliste ja buddhistlikus filosoofias tuttavate küsimuste juurde jõudis ta
Linnahoonete küttekolded Leeasemed olid enam-vähem nelinurksed alused, mille peal tehti tuld ning valmistati ühtlasi ka süüa. Tuli soendas samas ka seda ruumi või hoonet, kus ta asus. Üks vanimaid ning lihtsamaid küttekoldeid ning toiduvalmistamise kohti. 12.-13. sajandil ei olnudki paljudes saksa linnades ahju sees, vaid oligi lihtsalt leease, mis soojendas ka kogu ruumi ära. Leease ning kerisahi leeasemega on leitud TÜ Botaanikaaia arheoloogilistel kaevamistel. Kerisahjud olid nagu kerisahjud ikka, kuid viikingiaja lõpus tekivad juba kerisahjud, mille ees on ka leease. Selliseid ahjusid võib leida aga vaid Eestis ning mõnel pool ka Lätis. Kerisahjud olid ehitatud peamiselt paekividest ning maakividest. Keskaegsetes linnas olnud kerisahjudele on tehtud aga teatud täiendusi. Kolde sisemises osas on kasutatud juba küllaltki palju telliseid. Ühegi taolise ahju leiukohas ei ole leitud aga korstnajälgi, vaid suits on
Rahn on pragunenud ja lääneküljest purunenud, oletatakse, et kivi on saanud välgulöögi. Metsamunk asub rannajoonest 100 meetri kaugusel metsas. Graniitrahnu pikkus on 7,7 m, laius 5,3 m, kõrgus 3,6 m js ümbermõõt 20,9 m. Kivi on kerakujuline ja järskude külgedega, paljude kinnislõhedega. Nimed ,,Seemönch" ja 19 ,,Waldmönch" olevat kividele andnud Tartu Ülikooli professor ja botaanikaaia direktor Edmund Russow (1841-1897). Mohni saare rändrahn Mohni saare rändrahn asub Harju maakonnas Viinistu külas Mohni saarel. Nagu Mohni pärngi, on rändrahn üks olulisemaid külastusobjekte saarel. Kivi pikkus on 7 m, laius 6 m ning kõrgus 5,2 m. Must kivi (Mustkivi)
Peale tüüpiliste voorte leidub maastikukaitsealal lamedaid voorjaid kõrgendikke, moreentasandikke ja mõhnastikke. Vooremaal asub 20 looduskaitseobjekti: 10 parki, 5 puud ja puudekogumikku, 1 arboreetum ja 4 rändrahnu. Luua arboreetum on Lõuna-Eesti liigirikkaim puu- ja põõsakollektsioon. Alal kasvavatest rohttaimedest on haruldasemad odajas astelsõnajalg ja pori-nõiakold. Luua arboreetum on puu- ja põõsataksonite arvult Eestimaal Tallinna botaanikaaia järel teisel kohal. Luual asub ka künnapuude kaitseala. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Vooremaal kasvavatest rohttaimedest on kõige haruldasem odajas astelsõnajalg (Polystichum lonchitis), mis on teadaolevalt Eestimaa ainueksemplar. Elistvere pargis asub pori-nõiakolla (Circaea lutetiana) üks kahest levialast Eestis. Mitmel pool on leitud kuldkinga ja teisi käpalisi. Lindudest haruldasemad: väike konnakotkas, väikepistrik (mis on ühtlasi I kategooria
1561) Alczar`i linnus 13.saj.(16.saj. ümber ehitatud), asub linna kõrgeimal punktil,1538- 1551 Juan de Herrera lõunafassaad.1936 72 päeva varemeis Hispaania kodusõja ajal.Kindluses sees olid Franco toetajad ,väljast piirasid vabariiklased. Prado - Maali ja Raidkunsti Rahvusmuuseum. Prado muuseum on üks maailma suurimaid galeriisid, mille kollektsiooni kuulub üle 8000 maali ja skulptuuri nii klassikalisest kui ka modernsest kunstist (eksponeeritud vaid 1200). Ehitati 18. saj. lõpus botaanikaaia naabrusesse majutamaks loodusteaduste muuseumi. On itaalia kunstist inspireeritud Juan Villanueva silmapaistvamaid neoklassitsistliku arhitektuuri saavutusi. Prado pidulik avamistseremoonia peeti 1819 novembris peatselt Fernando VII. kolmandaks abikaasaks saava Mary Josephine Emily of Saxoni (Saksi) saabumise puhul. Tänapäeval asub Prados maailma kõige mitmekesisem ja rikkalikum maalidekollektsioon. (kollektsioon rikastus eelkõige Habsburgide dünastia - Karl V, tema
Kõrgel seisev joonia stiilis templitaoline ja seda kattis püramiiditaoline katus. Selle järgi nimetati hiiglaslikke haudehitisi nimetama mauseleumideks. o Artemise tempel Hiiglaslik taastatud tempel o Aleksandrias asuv Pharose tuletorn Üle 100 m kõrgune tuletorn. o Rhodose koloss 37m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju. o Püramiidid o Babüloni rippaiad Kuningas lasi oma naisele ehitada katusele ''botaanikaaia'' vms o Zeusi kuju Hiiglaslik kuju 10.Etruski kunst. Etruski kunst levis 8.-3.sajandil e.Kr praeguse Itaalia keskosas. Relvi ja tööriistu valmistasid rauast, olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel. Polnud ühist riiki, vaid linnade liit. Linnad olid korrapärase planeeringuga ja väimsate müüride ja väravatega. Etruski kunst avaldas suurt mõju Roomlastele. Teadmised etruskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud, sest keelt
annaabi.ee 
