Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet 1a - 2 Puhmarinne: puudub Rohurinne: longus helmikas, jänesekapsas, metskastik, koldnõges, harilik kopsurohi, lillakas, metspipar, naat, saluhein, kevadine seahernes, püsik-seljarohi, sinilill, salu-siumari, naiste sõnajalg, metstarn, metstulikas, metstähthein, salu-tähthein, lõhnav varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, kähar-salusammal Sj-sõnajala KKT Sageli veekogude kallastel, lammi alad.
Tüpoloogia-Metsandus
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet 1a - 2 Peapuuliik: kuusk, arukask, saar, haab, sanglepp Puhmarinne: puudub Rohurinne: angervaks, heinputk, jänesekapsas, jänesesalat, sookastik, sookoeratubakas, õrn lemmalt, nõmm- liivatee, ojamõõl, seaohaka, püsikseljarohi, laanesõnajalg, laiuvsõnajalg, maarjasõnajalg, naiste sõnajalg, ohtene sõnajalg, metstähthein Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, raunik, käharsalusammal
Tüpoloogia-Metsandus
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet 3 - 4 Peapuuliik: mänd, kuusk, tamm Puhmarinne: pohl Rohurinne: angerpist, lamba-aruhein, punane-aruhein, sulg- aruluste, langus helmikas, mets kastik, verev kurereha, lillakas, lubikas, hobumadar, värv madar, maikelluke, kevadine seahernes, sinilill, mägi tarn, vesihaljas tarn, ussilakk, värv varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal
Tüpoloogia-Metsandus
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteedi erinevus on sedavõrd minimaalne (kase puhul puudub hoopiski), et enamiku puuliikide puhul on praktiliselt raske rääkida kuivendamise positiivsest mõjust puistute tootlikkusele. Kuivendamise intensiivsus ei ole mõjutanud ka puistute täiust, mis kraavist erinevatel kaugustel muutub vähe.
SOOTEADUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet 4 - 5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik
Tüpoloogia-Metsandus
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va. Kõige kiirema kasvuga puistud kuuluvad Ia boniteediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteediklassi. Boniteediklassi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist kõrgust.
Üldmetsakasvatus I osa mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet 4 - 5a. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars Samblarinne: kaksikhambad(harilik,lainjas,nõmme), liiv karusamblik, islandi käosamblik, palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi)
Tüpoloogia-Metsandus
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet 3 - 4. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sookastik, sinihelmikas, ohtene sõnajalg, kera tarn, tupp-villpea. Samblarinne: harilik-ja lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal
Tüpoloogia-Metsandus
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet iv - Va. Põõsarinne: puudub või esineb vähesel määral; kavavad kadakas, paakspuu ja pajud (tuhkur paju, mustikpaju, hundipaju, lapi paju, kõrvpaju). Puhmarinne: sinikas (KD), kanarbik (D), sookail (D), pohl, mustikas, harilik kukemari, küüvits.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet 2 - 3 Peapuuliik: Sanglepp, sookask Puhmarinne: Puudub Rohurinne: Soovõhk, varsakabi, lodutarn, pikk-tarn, ussilill, kollane võhumõõk, harilik soo- sõnajalg, mets-kõrkjas, soo-osi, soopihl, soomadar, soo-kastik, pilliroog, metsvits, lepiklill.
Tüpoloogia-Metsandus
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteediklasse on seitse. Metsa korraldamine- tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja teiste näitajate kohta. Koostatakse metsa majandamiskava, hinnatakse metsa senist majandamist ja antakse soovitusi metsa edasiseks majandamiseks.
Metsaökoloogia ja majandus
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet on sõltuvalt kuivendusest I – IV. Eesti metsadest moodustavad kõdusoometsad 14%. Kõdusoometsade alustaimestu on liigivaene ja vähe karakteerne, olenevalt niiskusrežiimist võib see sarnaneda palu-, laane- või salumetsa alustaimestule.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteedilt on gleistunud näivleetunud mullad põllumaana üle keskmise viljakad, eriti pärast kuivendamist. (40-45 hindepunkti, IV hindeklass) Esimene tootmissuund on marjakasvatus - aedmaasikad. Teisalt on talus oluline ka teraviljakasvatus.
Väetusplaan
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet iv - Va. Põõsarinne hõre kuni keskmise tihedusega: paakspuu, kadakas, lodjapuu, pihlakas, pajud (tuhkur paju, kahevärvine paju). Rohurinne on enamuspuuliigist, puistu täiusest ja mulla veere˛iimist sõltuvalt varieeruv.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet ia – I (II). Põõsarinne: liigirikas ja sõltuvalt puurinde liitusest hõre kuni tihe; esinevad: sarapuu, harilik kuslapuu, näsiniin, mage sõstar, lodjapuu, paakspuu, toomingas, harilik pihlakas, harilik vaarikas.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet v - Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust.
Eksami kordamisküsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet iv – Va. Põõsarinne: mitmesuguse tihedusega ning mõnikord küllaltki liigirikas: kadakas, mage sõstar, lodjapuu, harilik kuslapuu, türnpuu, sarapuu, harilik kibuvits, paakspuu, harilik vaarikas.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet on keskmisest kõrgem 56 hp. Lõimis kerge liivsavi- ls1. Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi.
Muldade väliuurimine
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha viljakuse näitaja (vastavale puuliigile). Boniteediklassi määratakse puistu vanuse ja keskmise kõrguse järgi.
Metsaökoloogia ja majandus
Vote UP
0
Vote DOWN
Bonitaarne ehk preetorlik omand (preetor- vana-rooma kõrgem riigiametnik). Alus, selle omandi tekkimiseks võis olla kahesugune: 1) Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalseid akte.
ROOMA ÕIGUS JA JURIIDILINE HARIDUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet - Puistu boniteedi all mõistetakse tinglikult kasvukoha headust, seda peegeldab puistu tootlikkus. Viimane sõltub paljudest faktoritest, muuhulgas moodustavatest puuliikidest.
Metsade hindamise konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet ii – III. Põõsarinne: hõre kuni keskmise tihedusega, liigirikas, esinevad: pihlakas, paakspuu, toomingas, mage sõstar, must sõstar, näsiniin, harilik kuslapuu, vaarikas.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet ia – II. Põõsarinne: hõre kuni keskmise tihedusega, sagedasemad liigid on: mage sõstar, paakspuu, harilik vaarikas, lodjapuu, harilik kuslapuu, pihlakas, sarapuu.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet ii – III. Põõsarinne: liigirikas ja kohati tihe: toomingas, lodjapuu, must sõstar, mage sõstar, pihlakas, paakspuu, näsiniin, vaarikas, pajud.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va. Boniteet sõltub peamiselt mullaliigist, veerežiimist ja reljeefist.
Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet iv - V, raieküpsete puisute tagavara 100-150 tm/ha. Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses.
Metsakasvatuse arvestuse vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet ia – II. Põõsarinne: hõre kuni keskmiselt tihe, liigirikas: toomingas, must sõstar, mage sõstar, paakspuu, harilik kuslapuu, lodjapuu.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet ii - III, 100- aastase raieküpse puistu keskmine kõrgus on 24 m ja tagavara 220-350 tm ha-l. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus.
Eksami kordamisküsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet i – III. Põõsarinne: hõre kuni keskmise tihedusega: paakspuu, pihlakas, kadakas, vaarikas, toomingas, harilik kuslapuu, lodjapuu.
Metsabotaanika
Vote UP
-1
Vote DOWN
Boniteet 5a - 5 Peapuuliik: mänd Puhmarinne: leesikas, pohl Rohurinne: angerpist, longus-helmikas, kassikäpp, metsakastik, verev kurereha, nõmm- liivatee, lillakas, lubikas, hobumadar, varretu ohakas, sinilill, mägitarn, värv varjulill Samblarinne: metsakäharik, islandi käosamblik, laanik, palusammal, põdrasamblik, harilik,
Tüpoloogia-Metsandus
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet iii - IV. Põõsarinne: puudub või on hõre; esinevad paakspuu (D), tuhkur paju (D), hundipaju, pihlakas, vaarikas.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet nõmme - männikutes on IV – V. Siin kasvab ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet iv - Va. 100 aastase samblikumänniku keskmine kõrgus on 16 m ja tüvepuidu maht 165 m3. LU teke on puudulik.
Eksami kordamisküsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet iv - Va. Põõsarinne hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet - näitab mulla omadusest sõltuvat huumus-raudilluviaalne Baf-amorfset rauda suhtelist viljakuse taset.
MUllateaduse II kontrolltöö spiku
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet - Iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks.
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet i – II. Kuusikute kõrget tootlikkust vähendab tihti esinev juurepessu kahjustus.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet ii – III. Põõsarinne: puudub või on hõre, esinevad: paakspuu, pajud, vaarikas.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet i – III. Põõsarinne: puudub või on liigivaene: kadakas, vaarikas, pihlakas.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet v – Va. Põõsarinne: harilikult puudub või leidub üksikuid pajusid.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet ii - III. Alusmets hõre, kuid liigirikas - pajud, pihlakas, toomingas.
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
Vote UP
0
Vote DOWN
Bonitas – headus) – mulla headuse, väärtuse, viljakuse iseloomustaja.
Mullateaduse üldosa
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet 2 - 3 Peapuuliik: Sookask Puhmarinne: Puudub, harva esineb jõhvikat.
Tüpoloogia-Metsandus
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet - mulla headuse, viljakas. b)Nõva – mullad mõnevõrra paremad.
Kritsiine linnaosa ajaloost
Vote UP
0
Vote DOWN
Boni on hankinud talle ja ka endale töökoha Ameerika Ühendriikides.
Operett Silva
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet iv – Va. Põõsarinne: puudub või koosneb üksikutest kadakatest.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet – iseloomustab kasvukoha headust mingi puuliigi kasvatamiseks.
Metsakasvatuse arvestuse vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet – näitab kasvukoha tootlikkust mingi puuliigi seisukohast.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet iv – Va. Põõsarinne: puudub või esineb hõredalt kadakat.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Bonitaarne ehk preetorlik omand, provintsiaalne omand ning kaasomand.
Omandiõigus- selle sisu, mõiste, piirangud, kaasomand ja omandikaitse
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet - maade suhtelise viljelusväärtuse kindlaksmääramine.
Mullateadus
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet - õhematel 25hp, tüsedamatel 50hp. Metsad tuuleõrnad.
Eesti mullastiku eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet ii - IV. Alusmets hõre: pajud, h. paakspuu, h. vaarikas.
Eksami kordamisküsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet v – Va. Põõsarinne: on hõre kuni keskmiselt tihe.
Metsabotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet - ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp
Mullastiku kaardi analüüs
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet ii - III. Sageli kaasnevad koosseisus kask ja haab.
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet – mulla, maa või metsa suhteline väärtus.
Mõistete seletav sõnastik (pikk)
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet ii - III, sanglepikud on mõnevõrra 2. Surveta
Materjalid metsanduseks
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet – metsa, mulla või maa suhteline headus.
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet 8 - 10. Huumusvaesed ja ka happelised mullad.
Mullateadus
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet 2 - 3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk.
Tüpoloogia-Metsandus
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet ii - IV. Alusmets hõre: pajud, paakspuu.
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet 1 - 1,5 kl. madalam leostunutest.
Mineraloogia kontrolltöö
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet 1a - 1 Peapuuliik: kuusk, arukask.
Tüpoloogia-Metsandus
Vote UP
0
Vote DOWN
Bonifatius viii – teda vihkas D enim.
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
Vote UP
0
Vote DOWN
Boniteet 4 - 5. Peapuuliik: mänd.
Tüpoloogia-Metsandus
Vote UP
-1
Vote DOWN
Boniteet - iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Puistu tootlikkus sõltub esmajoones kasvukoha tingimustest, kliimast, mullastikust, reljeefist, veereziimist.
Metsaökoloogia ja majandamine II Test
Vote UP
-2
Vote DOWN
Boniteediklassi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
Vote UP
-3
Vote DOWN
Boniteediklassid on tootlikkuse vähenemise järjekorras: Ia, I, II, III, IV, V, Va.
Metsabotaanika

Näita kõiki


Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

reisimine loss on ahistav ja vedu ligi rünnanud vihane hundid mööda teed.
Ajalugu
Ametid
Antropoloogia
Arhitektuur
Astronoomia
Auto
Biograafia
Bioloogia
Botaanika
Eesti keel
Ehitus
Elektroonika
Energeetika
Ergonoomika
Filmikunst
Filoloogia
Filosoofia
Füüsika
Geograafia
Haldus
Informaatika
Infoteadus
Inimeseõpetus
Insenerigraafika
Kategooriata
Keeled
Keemia
Kirjandus
Kosmeetika
Kultuur-Kunst
Logistika
Loodus
Maateadus
Majandus
Masinaehitus
Matemaatika
Materjaliteadus
Meditsiin
Meedia
Mehaanika
Mehhatroonika
Merendus
Metroloogia
Metsandus
Muu
Muusika
Õigus
Pedagoogika
Politoloogia
Põllumajandus
Psühholoogia
Semiootika
Sõjandus
Sotsioloogia
Sport
Tants
Teatrikunst
Tehnika
Tehnoloogia
Teoloogia
Toit
Turism
Varia
Ühiskond
Ökoloogia


Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Registreeri ja teeni
10 punkti

Konto olemas? Logi sisse

Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun