Sisepoliitika : Vaesuse küsimusi planeeriti lahendada, aga need probleemid lükati siiski tagasi, vastuolud ja võitlus paremate ja vasakute ideoloogiate vahel, kirikul oli üsna suur mõju(katoliiklik).suurenes streikide arv. Vastuolus ultranatsionalism ja ortodokssed sotsialistid ja anarhistid. Parteipoliitiline maastik : Prateisid oli väga palju. paremal pool asusid rahvuslikud liikumised, kes unistasid võidust saksamaa üle ja esindasid ennast monarhistlike, katoliiklike ja bonapartistlike loosungite all. Vasakul pool asusid mitmesugused sotsialistlikud parteid(sotsialistis ühendusid vabariiklastega), kes võitlesid vabariigi ja demokraatia pärast. Viimased surusid oma valitsusajal 1902-1905.a. läbi seadusi, millega kirik eraldati riigist ja haridussüsteemist, sõjaväekohustus laienes ka vaimulikele. mõnekirikukoguduse tegevus sattus keelu alla. Majandus : elatustaseme tõus ja majanduslikult edukas areng, kuigi vaesus ei puudunud täielikult.
viktoriaanlik ajastu. Tavalisteks muutusid streigid, töölismiitingud ja piketid, kokkupõrked politseiga. Toimus palju demostratsioone sulfrazettide poolt, kes taotlesid hääletamisõigust naistele. Prantsusmaa: 20. Sajandi algul oli Prantsusmaal III Vabariik. Liberaal-demokraatlik reziim oli sunnitud tagasi lööma rünnakuid nii paremalt kui vasakult. Paremal pool olid rahvuslikud liikumised, kes unistasid võidust Saksamaa üle ning kes esinesid monarhistlike, katoliiklike või bonapartistlike loosungite all, vasakul aga mitmesugused sotsialistlikud rühmad. Rahvusliku majanduse edukas areng ning elatustaseme tõus põhjustasid sotsialistide liitumise vabariiklastega. Vabariiklastest radikaalide ja mõõdukate sotsialistide blokk võitles edukalt parempoolsete vastu vabariigi ja demokraatia nimel. Valitsus surus läbi hulga seadusi, millega kirik eraldati riigist, kirik lahutati haridussüsteemist. Peale seda suurenes streikide arv. Samal
annaabi.ee 
