Bon mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Bong on seade, mis võimaldab kanepisuitsetajal tarvitada kanepit, suitetades seda läbi vee ja seega filtreerida kanepitossu, muutes seda vähem tervist kahjustavaks (Vikipeedia 2009). Kanepit nimetatakse väravauimastiks, sest sellest meelemürgist saab kogu asi alguse.

Uimastite kahjulikkus inimese tervisele ja perekonnasuhetele.

0

Boniteet 1a - 2 Puhmarinne: puudub Rohurinne: longus helmikas, jänesekapsas, metskastik, koldnõges, harilik kopsurohi, lillakas, metspipar, naat, saluhein, kevadine seahernes, püsik-seljarohi, sinilill, salu-siumari, naiste sõnajalg, metstarn, metstulikas, metstähthein, salu-tähthein, lõhnav varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, kähar-salusammal Sj-sõnajala KKT Sageli veekogude kallastel, lammi alad.

Tüpoloogia-Metsandus

0

Boniteet 1a - 2 Peapuuliik: kuusk, arukask, saar, haab, sanglepp Puhmarinne: puudub Rohurinne: angervaks, heinputk, jänesekapsas, jänesesalat, sookastik, sookoeratubakas, õrn lemmalt, nõmm- liivatee, ojamõõl, seaohaka, püsikseljarohi, laanesõnajalg, laiuvsõnajalg, maarjasõnajalg, naiste sõnajalg, ohtene sõnajalg, metstähthein Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, raunik, käharsalusammal

Tüpoloogia-Metsandus

0

Boniteet 3 - 4 Peapuuliik: mänd, kuusk, tamm Puhmarinne: pohl Rohurinne: angerpist, lamba-aruhein, punane-aruhein, sulg- aruluste, langus helmikas, mets kastik, verev kurereha, lillakas, lubikas, hobumadar, värv madar, maikelluke, kevadine seahernes, sinilill, mägi tarn, vesihaljas tarn, ussilakk, värv varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal

Tüpoloogia-Metsandus

0

Bona - bassist ja vokalist, Tatum Greenblatt-trompetist, Etienne Satdwjik-klahvpillid, Adam Stoler- Kitarrist ning Ernesto Simpson-trummidel. Ta on musitseerinud koos Didier Lockwoodiga, Manu Dibangoga,Salif Keitaga,Michael Breckeriga,Randy Breckeriga,Pat Methenyga,Mike Sterniga, Joe Zawinuliga,Chick Coreaga,George Bensoni ja laulja Harry Belafontega.

Richard Bona kontserti retsensioon

0

Boniteedi erinevus on sedavõrd minimaalne (kase puhul puudub hoopiski), et enamiku puuliikide puhul on praktiliselt raske rääkida kuivendamise positiivsest mõjust puistute tootlikkusele. Kuivendamise intensiivsus ei ole mõjutanud ka puistute täiust, mis kraavist erinevatel kaugustel muutub vähe.

SOOTEADUS

0

Boniteet 4 - 5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik

Tüpoloogia-Metsandus

0

Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va. Kõige kiirema kasvuga puistud kuuluvad Ia boniteediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteediklassi. Boniteediklassi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist kõrgust.

Üldmetsakasvatus I osa mõisted

0

Boniteet 4 - 5a. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars Samblarinne: kaksikhambad(harilik,lainjas,nõmme), liiv karusamblik, islandi käosamblik, palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi)

Tüpoloogia-Metsandus

0

Boniteet 3 - 4. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sookastik, sinihelmikas, ohtene sõnajalg, kera tarn, tupp-villpea. Samblarinne: harilik-ja lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal

Tüpoloogia-Metsandus

0

Boniteet iv - Va. Põõsarinne: puudub või esineb vähesel määral; kavavad kadakas, paakspuu ja pajud (tuhkur paju, mustikpaju, hundipaju, lapi paju, kõrvpaju). Puhmarinne: sinikas (KD), kanarbik (D), sookail (D), pohl, mustikas, harilik kukemari, küüvits.

Metsabotaanika

0

Boniteet 2 - 3 Peapuuliik: Sanglepp, sookask Puhmarinne: Puudub Rohurinne: Soovõhk, varsakabi, lodutarn, pikk-tarn, ussilill, kollane võhumõõk, harilik soo- sõnajalg, mets-kõrkjas, soo-osi, soopihl, soomadar, soo-kastik, pilliroog, metsvits, lepiklill.

Tüpoloogia-Metsandus

0

Boniteediklasse on seitse. Metsa korraldamine- tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja teiste näitajate kohta. Koostatakse metsa majandamiskava, hinnatakse metsa senist majandamist ja antakse soovitusi metsa edasiseks majandamiseks.

Metsaökoloogia ja majandus

0

Boniteet on sõltuvalt kuivendusest I – IV. Eesti metsadest moodustavad kõdusoometsad 14%. Kõdusoometsade alustaimestu on liigivaene ja vähe karakteerne, olenevalt niiskusrežiimist võib see sarnaneda palu-, laane- või salumetsa alustaimestule.

Metsabotaanika

0

Bona fides – tuleb tegutseda heas usus Pacta sun servanda – lepingud on selleks, et neid täita; lepingut tuleb asutada Numerus clausus – ammendav loetelu ehk kõik, mis on seaduses loetletud, on kohustulik, mida seaduses kirjas pole, on lubatud.

Äriõiguse I KT

0

Boniteedilt on gleistunud näivleetunud mullad põllumaana üle keskmise viljakad, eriti pärast kuivendamist. (40-45 hindepunkti, IV hindeklass) Esimene tootmissuund on marjakasvatus - aedmaasikad. Teisalt on talus oluline ka teraviljakasvatus.

Väetusplaan

0

Boniteet iv - Va. Põõsarinne hõre kuni keskmise tihedusega: paakspuu, kadakas, lodjapuu, pihlakas, pajud (tuhkur paju, kahevärvine paju). Rohurinne on enamuspuuliigist, puistu täiusest ja mulla veere˛iimist sõltuvalt varieeruv.

Metsabotaanika

0

Boniteet ia – I (II). Põõsarinne: liigirikas ja sõltuvalt puurinde liitusest hõre kuni tihe; esinevad: sarapuu, harilik kuslapuu, näsiniin, mage sõstar, lodjapuu, paakspuu, toomingas, harilik pihlakas, harilik vaarikas.

Metsabotaanika

0

Boniteet v - Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Boniteet iv – Va. Põõsarinne: mitmesuguse tihedusega ning mõnikord küllaltki liigirikas: kadakas, mage sõstar, lodjapuu, harilik kuslapuu, türnpuu, sarapuu, harilik kibuvits, paakspuu, harilik vaarikas.

Metsabotaanika

0

Boniteet on keskmisest kõrgem 56 hp. Lõimis kerge liivsavi- ls1. Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi.

Muldade väliuurimine

0

Boney m - i esimene kauamängiv ilmus 1976. aastal ja kandis nime „Take The Heat Off Me“. Plaadil olevad lood „Lovin' Or Leavin'“ ja „Daddy Cool“ tõusid kiirelt Saksa edetabelite tippu.

Diskomuusika algusaeg

0

Boniteet - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha viljakuse näitaja (vastavale puuliigile). Boniteediklassi määratakse puistu vanuse ja keskmise kõrguse järgi.

Metsaökoloogia ja majandus

0

Bonitaarne ehk preetorlik omand (preetor- vana-rooma kõrgem riigiametnik). Alus, selle omandi tekkimiseks võis olla kahesugune: 1) Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalseid akte.

ROOMA ÕIGUS JA JURIIDILINE HARIDUS

0

Boniteet - Puistu boniteedi all mõistetakse tinglikult kasvukoha headust, seda peegeldab puistu tootlikkus. Viimane sõltub paljudest faktoritest, muuhulgas moodustavatest puuliikidest.

Metsade hindamise konspekt

0

Boniteet ii – III. Põõsarinne: hõre kuni keskmise tihedusega, liigirikas, esinevad: pihlakas, paakspuu, toomingas, mage sõstar, must sõstar, näsiniin, harilik kuslapuu, vaarikas.

Metsabotaanika

0

Bond – taluperemees Skandinaavias TING – bondide kohalik koosolek ALLTING – bondide maakondade ühiskoosolekud TRÄÄL – ori DANELAG – Taani õiguse ala Suurbritannias

Varakeskaeg - slideshow

0

Boniteet ia – II. Põõsarinne: hõre kuni keskmise tihedusega, sagedasemad liigid on: mage sõstar, paakspuu, harilik vaarikas, lodjapuu, harilik kuslapuu, pihlakas, sarapuu.

Metsabotaanika

0

Bong on seade, mis võimaldab kanepisuitsetajal tarvitada kanepit, suitetades seda läbi vee ja seega filtreerida kanepitossu, muutes seda vähem tervist kahjustavaks.

Referaat: kanep

0

Bonampaki tempel - rikkaliku kultuuriga tempel,seintel fresko tehnikas maalid võitustseenidest ning ohverdamistest,huvitav fakt on see,et tempel avastati alles 1946-l aastal.

IDAMAADE KUNST JA KESK-AMEERIKA

0

Boniteet ii – III. Põõsarinne: liigirikas ja kohati tihe: toomingas, lodjapuu, must sõstar, mage sõstar, pihlakas, paakspuu, näsiniin, vaarikas, pajud.

Metsabotaanika

0

Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va. Boniteet sõltub peamiselt mullaliigist, veerežiimist ja reljeefist.

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

0

Boniteet iv - V, raieküpsete puisute tagavara 100-150 tm/ha. Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses.

Metsakasvatuse arvestuse vastused

0

Boniteet ia – II. Põõsarinne: hõre kuni keskmiselt tihe, liigirikas: toomingas, must sõstar, mage sõstar, paakspuu, harilik kuslapuu, lodjapuu.

Metsabotaanika

0

Boniteet ii - III, 100- aastase raieküpse puistu keskmine kõrgus on 24 m ja tagavara 220-350 tm ha-l. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Bonfante on leidnud, et õigust ei saa periodiseerida ei riigivõimu vormide alusel ega õigusinstituutide arenemise alusel, vaid lähtuda tuleb

Rooma eraõiguse konspekt 2014

0

Bon jovi - It's My Life http://www.youtube.com/watch?v=vx2u5uUu3DE References http://en.wikipedia.org/wiki/Hard_rock Thank you for listening!

Hard rock

0

Boniteet i – III. Põõsarinne: hõre kuni keskmise tihedusega: paakspuu, pihlakas, kadakas, vaarikas, toomingas, harilik kuslapuu, lodjapuu.

Metsabotaanika

-1

Boniteet 5a - 5 Peapuuliik: mänd Puhmarinne: leesikas, pohl Rohurinne: angerpist, longus-helmikas, kassikäpp, metsakastik, verev kurereha, nõmm- liivatee, lillakas, lubikas, hobumadar, varretu ohakas, sinilill, mägitarn, värv varjulill Samblarinne: metsakäharik, islandi käosamblik, laanik, palusammal, põdrasamblik, harilik,

Tüpoloogia-Metsandus

0

Boniteet iii - IV. Põõsarinne: puudub või on hõre; esinevad paakspuu (D), tuhkur paju (D), hundipaju, pihlakas, vaarikas.

Metsabotaanika

0

Bongioanni on väitnud: „ Mõistan juba enda meditsiini õpingute algusest, et inimese elu algab tema eostamise hetkel.

Bioloogia uurimistöö - abort

0

Boniteet nõmme - männikutes on IV – V. Siin kasvab ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi.

Metsabotaanika

0

Boniteet iv - Va. 100 aastase samblikumänniku keskmine kõrgus on 16 m ja tüvepuidu maht 165 m3. LU teke on puudulik.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Bond - skandinaavlaste talupere pea. Ting- skandinaavlaste ühiskoosolek (kohalik). Allting- maakonna koosolek.

Ajaloo KT kordamisküsimused

0

Boniteet iv - Va. Põõsarinne hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss.

Metsabotaanika

0

Boniteet - näitab mulla omadusest sõltuvat huumus-raudilluviaalne Baf-amorfset rauda suhtelist viljakuse taset.

MUllateaduse II kontrolltöö spiku

0

Bona fides - hea usk oli vajalik , kuid selle puudumist pidi tõendama vastaspool, mitte asjja valdaja.

Asjaõigus 6. peatükk

0

Boniteet - Iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Bona fide – heas usus 21. Mala fides – Halb usk Mala fide – halvas usus 22. Tacitus consesnus.

Ladina juriidiline terminoloogia

0

Bong on seade mis võimaldab tarvitajal tõmmata kanepitossu läbi vee, filtreerimaks tossu.

Referaat Kanep

0

Boniteet i – II. Kuusikute kõrget tootlikkust vähendab tihti esinev juurepessu kahjustus.

Metsabotaanika

0

Boniteet ii – III. Põõsarinne: puudub või on hõre, esinevad: paakspuu, pajud, vaarikas.

Metsabotaanika

0

Boniteet i – III. Põõsarinne: puudub või on liigivaene: kadakas, vaarikas, pihlakas.

Metsabotaanika

0

Bone thugs - N-Harmony, Three 6 Mafia, DJ Khaled, Fabolous, 50 Cent, T.I., Mario, and

Akon

0

Bonacieuxiga on probleeme • D’ Artagnan asub teele MIS TOIMUS RAAMATUS VOL. 2

Teemantripatsid

0

Boniteet v – Va. Põõsarinne: harilikult puudub või leidub üksikuid pajusid.

Metsabotaanika

0

Boniteet ii - III. Alusmets hõre, kuid liigirikas - pajud, pihlakas, toomingas.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Bonitas – headus) – mulla headuse, väärtuse, viljakuse iseloomustaja.

Mullateaduse üldosa

0

Boniteet 2 - 3 Peapuuliik: Sookask Puhmarinne: Puudub, harva esineb jõhvikat.

Tüpoloogia-Metsandus

0

Bonaparte - 1802. aastal vormistus lõplikult tema isikukultus ja ainuvõim.

Keskaeg ja uusaeg

0

Boniteet - mulla headuse, viljakas. b)Nõva – mullad mõnevõrra paremad.

Kritsiine linnaosa ajaloost

0

Boni on hankinud talle ja ka endale töökoha Ameerika Ühendriikides.

Operett Silva

0

Boniteet iv – Va. Põõsarinne: puudub või koosneb üksikutest kadakatest.

Metsabotaanika

0

Boniteet – iseloomustab kasvukoha headust mingi puuliigi kasvatamiseks.

Metsakasvatuse arvestuse vastused

0

Bondid – taluperemehed Varjaagid – viikingite nimetus Ida-Euroopas

Ajalugu - viikingid - talupoeg ja feodaalkord

0

Boniteet – näitab kasvukoha tootlikkust mingi puuliigi seisukohast.

Metsabotaanika

0

Boniteet iv – Va. Põõsarinne: puudub või esineb hõredalt kadakat.

Metsabotaanika

0

Bond – lähedane eelisaktsiale ja obligatsioonile (vekslile).

Loengukontspekt 1. osa mikro ja macro ökonoomika

0

Bonitaarne ehk preetorlik omand, provintsiaalne omand ning kaasomand.

Omandiõigus- selle sisu, mõiste, piirangud, kaasomand ja omandikaitse

0

Bon - matsuri festivaliga, mis on budistite surnute festival.

Jaapani teatri ajalugu

0

Boniteet - maade suhtelise viljelusväärtuse kindlaksmääramine.

Mullateadus

0

Boniteet - õhematel 25hp, tüsedamatel 50hp. Metsad tuuleõrnad.

Eesti mullastiku eksam

0

Boniteet ii - IV. Alusmets hõre: pajud, h. paakspuu, h. vaarikas.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Bones - about-it fashion, causing the suicide rate to jump.

Cialdini raamat

0

Boniteet v – Va. Põõsarinne: on hõre kuni keskmiselt tihe.

Metsabotaanika

0

Boniteet - ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp

Mullastiku kaardi analüüs

0

Boniteet ii - III. Sageli kaasnevad koosseisus kask ja haab.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Boniteet – mulla, maa või metsa suhteline väärtus.

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

0

Boniteet ii - III, sanglepikud on mõnevõrra 2. Surveta

Materjalid metsanduseks

0

Bona adventicia - kõik poja poolt omandatud iseseisve vara

Rooma eraõigus: Isikud, perekonnaõigus.

0

Boniteet – metsa, mulla või maa suhteline headus.

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

0

Boniteet 8 - 10. Huumusvaesed ja ka happelised mullad.

Mullateadus

0

Boniteet 2 - 3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk.

Tüpoloogia-Metsandus

0

Boniteet ii - IV. Alusmets hõre: pajud, paakspuu.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Bonapartism on piiritu auahnud ja tohutu uhkus.

KIRJANDUSE EKSAMI PILETID

0

Bonapartism - tehakse karjääri üle laipade.

Kirjanduse lõpueksam

0

Bond - vaba taluperemees Skandinaavias

Feodaalkord

0

Bond – hüpoteegiraamat, kautsjon

Glossary - sõnavara

0

Bond – My name is Bond, James Bond.

Mõisted

0

Boniteet 1 - 1,5 kl. madalam leostunutest.

Mineraloogia kontrolltöö

0

Boniteet 1a - 1 Peapuuliik: kuusk, arukask.

Tüpoloogia-Metsandus

0

Bondid – Skandinaavia taluperemehed

Keskaeg kokkuvõte

0

Bondid – vabad taluperemehed

"Riikide mõju teineteise kultuurile, majandusele ja eluolule"

0

Bondye on peajumal haiti voodoos.

Voodoo kohta konspekt

0

Bon - Bon Blanco Bonnie Pink

Jaapani pop kultuur

0

Bonifatius viii – teda vihkas D enim.

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

0

Boniteet 4 - 5. Peapuuliik: mänd.

Tüpoloogia-Metsandus

-1

Boniteet - iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Puistu tootlikkus sõltub esmajoones kasvukoha tingimustest, kliimast, mullastikust, reljeefist, veereziimist.

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

-2

Boniteediklassi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

-3

Boniteediklassid on tootlikkuse vähenemise järjekorras: Ia, I, II, III, IV, V, Va.

Metsabotaanika