Referaat G.Mannerheimist
Pariisis ja Londonis viibides
tegi ta palju Soome maine tõstmiseks ja 12. detsembril valiti ta riigihoidjaks.
Kuid teada oli ka Soome komplitseeritud välispoliitiline seisund ja Mannerheimi
tookordsed taotlused. Teatavasti soovisid rahvuslikult meelestatud ringkonnad karjalastega
asustatud alade liitmist Soomega, kuid Mannerheim ja tema mõttekaaslased pidasid kõige
tähtsamaks Petrogradi vallutamist. Mannerheim tahtis kaasa aidata Venemaa vabastamisele
bolsevismist, kuid tema plaanid ebaõnnestusid. Põhjuseks olid nii sise- kui välistegurid:
vastuolud Soome ühiskonnas, vene valgete soovimatus Soome iseseisvust tunnustada ning
Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA vastuoluline Vene poliitika.
25. juulil 1919 seisid presidendivalimistel vastamisi Mannerheim ja juuraprofessor Kaarlo
Juho Ståhlberg. Viimane sai 143 ja Mannerheim 50 häält. Pettunud Mannerheim sõitis
välismaale ning õhutas Pariisis, Londonis ja Varssavis Vene-vastase interventsiooni ideed
annaabi.ee 
