1054 oli suur kirikulõhe. Lõhe lääne ja ida kiriku vahel. Ülikoolid ja teadus Hariduskeskusteks kujunesid kloostrid, haridus oli vaimulik. Koolid hakkasid arenema ka linnadesse, kloostrikoolide kõrvale loodi katedraalikoolid ehk toomkoolid. Õpilaste sekka kuulus aina vähem vaimulikku seisusesse kuuluvaid poisse. Kasvas kirjaoskuse tähtsus. Rajati ka põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said. *Konstantinooplos asutati esimene ülikool. Bolognia ülikool 1119. Ülikoolis pidi olema traditsiooniliselt 4 teaduskonda: usuteadus, arstitadus, õigusteadus ja kunstide teaduskond. Õpiti ladina keeles. Õpiti 7 vabat kunsti: grammatika, retoorika,dialektika,aritmeetika,geomeetria,astronoomia ja muusika. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppetöö ja suhtlus käis ladina keeles. Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal 1347-1349 Katk, 1/3 elanike sureb
tõsiseid kõlbus probleeme. Kloostritest kandusid linnadesse üle haridus, arhitektuur, kirjakultuur. 2.8 Linnade majandus Käsitöölised koondusid erialade kaupa tsunftidesse. Selleks, et saada käsitöö meistriks, pidi olema varameistri sugulane. Kõigepealt tuli olla meistri juures õpipoisiks ja seejärel selliks. 2-3 aastat oli kohustus ringi rännata. Meistriks saamiseks tuli esitada meistritöö (eksam). 2.9 Keskaja ülikoolid ja teadus Euroopa vanimaks ülikooliks on Bolognia ülikool, mis avati 1119 aastal. Ülikool oli üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale õpetajaid ehk doktoreid. 12-13ndal sajandil tekkisid Pariisi, Oxfordi ja Cambridge ülikoolid. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Euroopas kuulub trükikunsti leiutamise au Gutenberg'ile 15ndal sajandil. Esimene trükitud raamat oli piibel (1456). 3. Maadeavastused 3
annaabi.ee 
