jätmine. Tema arvates oli normaalne tõsta kogukondlikud huvid isiklikest kõrgemale ehk siis ohverdada pere maailmarevolutsioonile. «Ja mul pole kahju: mul on hea meel, et see nii on,» kirjutas ta lahkumisteates Castrole. 1965. aasta aprillis tõmbus ta avalikust elust tagasi ja järgmised kaks aastat on olnud saladuslikud. Hiljem selgus, et ta oli mõnda aega Kongos koos Kuuba väesalgaga, kus aitas ette valmistada Patrice Lumumba pataljoni. Sügisel 1966 läks ta inkognito Boliiviasse, et luua sissisalk Santa Cruzi regioonis. 2 Fidel Castro revolutsiooni üks juhtfiguure pidi esialgu riigipöörajaile abiks olema oma arstioskustega. Kui aga viimaseid tabas revolutsiooni alguses ebaõnn ning neid jäi järele vaid kaksteist, vahetas ta plaastrid kuulide vastu. Revolutsiooni ajal oli tihti just Che Guevara see, kes lasi oma lähikonnast kahtlusaluseid maha. Tema käsu peale surmati tuhandeid inimesi.
järjest väljakutsuvamalt. Saladuslikult kadudes oli ta suundunud Kuuba väesalgaga Kongosse, et aidata ette valmistada sealse peaminstri Peatrice Lumumba väesalka. Veendunud, et tema sunnitud lahkumise põhjustas Nõukogude vahelesegamine, tõmbas ta Mustale Mandrile kriipsu peale ja pöördus uuesti oma unistuste eesmärgi Lõuna-Ameerika poole. Ta otsustas Boliivia kasuks, lootes seal leida eest kõige tugevama revolutsioonilise potenstiaali. Lõplik lahing 1966. aastal Boliiviasse läinud, lõi ta Santa Cruzi regioonis salga, mille eesmärgiks oli uuesti äratada maailma tähelepanu oma unistuse elluviimiseks. Salga asukoht tuvastati oktoobris 1967 valitsusvägede poolt koostöös CIA-ga ning hävitati. Che Guevara sai lahingus haavata ning tapeti haavatuna 9. oktoobril 1967. aastal peale vangivõtmist ilma kohtuta. Jornal do Brasili reporter Carlos Villa Borda kirjutas 13. oktoobril 1967. aastal: "Räägi
Kõige enam külastatakse Peruus asuvaid kultuurilisi ja ajaloolisi paiku, nagu näiteks Machu Picchut või Cuscot, Boliivias külastatakse palju maailma suurimat soolatasandikku Salar de Uyunit. Igas riigis on mitmed väga silmapaistvad kohad, kus turistid käivad. Eesti turismifirmad pakuvad reise näiteks Peruusse (Paracase rahvuspark ja Ballestase saar, lend Nasca kujundite kohal, Arequipa, Titicaca järv ja Taquile saa, Cusco arhitektuur, Machu Picchu, Lima ekskursioon), Boliiviasse (La Paz, Titicaca järv), Ecuadori (Quito ja erinevad rahvuspargid), Tšiili (Santiago ja mõned teised kohad). (Germalo, 2016) Kindlasti tasuks külastada Peruus Machu Picchut, sest see oli kuulsa, suure ja hästi toiminud Inkade impeeriumi linn, mis on säilinud. Seal on ilus vaade ja sinna saab minna mööda Inkade rada ja näha teisigi Inkade tsivilisatsiooni jälgi. Teiseks võiks külastada Boliivias maailma suurimat soolatasandikku Salar de Uyunit, sest tasandik peegeldab
Ometi võib Wasa näite najal veenduda, et galeoonide purjeskeemi kasutati väikeste kosmeetiliste muudatustega ka hiljem, täpsemalt kuni purjelaevade ajastu lõppemiseni. Rikkus tänu galeoonidele Galeoonide peamiseks ülesandeks oli Uue ja Vana Maailma vahelise liikluse tagamine. Igal varakevadel väljus Sevilla sadamast mitmekümnest alusest koosnev laevastik, kes Roheneeme saarte kaudu Kariibi merele liikus ja seal mitmeks grupiks jagunes. Osa laevu sõitis edasi Boliiviasse, kus asusid suured hõbedakaevandused, osa praeguse Venezuela sadamatesse, kus võeti peale kulla- ja pärlilast. Lisaks sellele pidasid hispaanlased ühendust Filipiini saartega, kust toodi hõbedat ja haruldasi vürtse. Sügisel kohtusid samad laevad Havannas, kus kuld ja hõbe laaditi hästi relvastatud galeoonide pardale. Kuubast tagasiteele asudes tegi aardelaevastik haagi Florida poolsaare ja Bahama saarte rajooni ning võttis siis kursi Assoori
annaabi.ee 
