metalltoote lõplik valmistamine toimub tarbijate läheduses.metallurgia-tegeleb metallide kaevandamise, maagi rikastamise ja sulatamisega.*Rauamaak.suurim kaevandaja on Hiina.rauamaak on malmi ja terase tootmisel peamine tooraine.*Alumiinium.boksiit-alumiiniumi tooraine.raua järel enimkasutatav metall,mille sulameid kasutatakse kerguse ja vastupidavuse tõttu laialdaselt lennuki-ja laevaehituses.looduslikult leidub kivimites ja setetes.suurimad boksiidivarud on Guineal,Austriaalial ja Brasiilial.alumiiniumi tootmine on kallis, sest kulub palju energiat ja on kallis.sulatustehased paigutatakse odava elektri piirkondadesse.ka sadamalinnades. KERGETÖÖSTUS *rõivad,jalatsid. Tööjõumahukas tööstusharu.mõjutab tööjõu maksumus.rõivatööstuse arengut mõjutab moetööstus.tootjad peavad tegema reklaami, et kaupa ostetaks ja kasum oleks piisav, et ära elada.õmblustöökoda on lihtne ja odav rajada
· Peamised terasetootjad on Põhja riigid( 60%) · Musta metallurgia tooraine varud maailmas TERASESULATUS Värviline metallurgia · Peamised toorained on vaskmaak ja alumiiniumi tooraine boksiit · Vanad värvilised metallid on vask, plii, tsink ja tina · Vasemaaki on palju Tsiilis, USAs, Aafrika keskosas ( Sambia ja Kongo DV territooriumil) · Alumiinium on toodangu mahult teisel kohal, looduses on metallidest esikohal (8,8 % maakooremassist) · Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial, Brasiilial, Jamaical, suurimad impordijad on USA, Lääne-Euroopa ja Jaapan Värviline metallurgia · Alumiiniumi sulatamine on väga energiamahukas 1 tonn- 14 000 kWh · Vanametallist toodetakse 1/3 maailma alumiiniumist · Vase ja alumiiniumi kõrval töödeldakse värvilises metallurgias veel üle 70 metalli, suurema mahuga on plii ja tsink, nende metallide tarbimisega seotud autotööstus (mis riigid on peamised plii ja
protsessiks on vaja palju energiat. Sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse. 13. Kirjelda metalltoodete valmistamise protsessi. Kõigepealt kaevandatakse maaki. Enamik maake rikastatakse, st. vabanetakse lisaainetest enne edasist kasutamist. Järgmisena metall sulatatakse ja valmistatakse mitmesuguseid sulameid. Lõpuks valatakse sulametall või mitme metalli sulam vormidesse ning töödeldakse vastavalt toote liigile. 14.Millistel riikidel on suurimad boksiidivarud? Guineal, Austraalial, Brasiilial, Jamaical. 15.Miks ekspordib Hiina vähe terast, kuigi kuulub ise suurtootjate hulka? Kuna siseturu metallivajadus on nii suur, et selle katmiseks tuleb isegi maaki juurde osta. 16.Millised tegurid mõjutavad nõudlust tekstiili-ja õmblustoodetele? Inimeste sissetulek, kliima, maitse, moe muutus. 17.Miks tekkib suur erinevus toote omahinna ja müügihinna vahel? Kuna kaubamärke hoidvad ettevõtted kulutavad palju reklaamile, mis müügihinnaga tagasi
alumiiniumhüdroksiidist. Boksiit on peamine alumiiniumimaak. Lisandeiks võivad olla ränidioksiid, raudhüdroksiidid, savimineraalid jne. Peamised koostismineraalid on gibsiit, bömiit ning diaspoor. Varem peeti boksiiti savimineraaliks, mille keemiline valem on: Al2O3·2H2O. Värvuselt on boksiit hallikas, pruun, kollakas või punakaspruun. Boksiit tekib niiskes ja soojas kliimas alumiiniumi sisaldavate kivimite porsumisel. Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial ja Brasiilial. Boksiidile on andnud nime Les Baux de Provence Lõuna-Prantsusmaal, kust varem boksiiti kaevandati. Teemant Teemant on süsiniku allotroopne vorm.Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Teemandi lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel.Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal
Peamised maardlad asuvad Biharis, Orissas ja Madhya Pradeshis. Gujaratis, Assamis ja Maharashtra rannikul selfimeres leidub naftat. Orissas, Biharis ja Maharashtras on maailma suurimad rauamaagimaardlad. India rauamaagivarud on hinnagu järgi 22 miljardi tonni suurused ja suure rauasisaldusega maagi varu on umber 8 miljardit tonni.Vähesel määral leidub uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Kliima Suurem osa Indiast asub lähisekvatoriaalses vöötmes, kus talvel on valdav mandriline troopiline õhk ja suvel ekvatoriaalne õhk. Aastane sademete hulk on keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsel nõlvul 3000-6000. Induse-Gangese madaliku loodeosas ja Dekkani sisealal 60-400mm. Jaanuari keskmine temperatuur Himaalaja jalamil on 15 kraadi, lõunaosas 27 kraadi. India loodeosas valitseb lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Veestik
veetakse. Alumiinium on raua järel teine enam kasutatav metall, mille sulameid kasutatakse nende kerguse ja vastupidavuse tõttu laialdaselt lennuki ja laevaehituses, ka elektrijuhtmete ja pakkevahendite valmistamisel. Looduses leidub alumiiniumiühendeid paljude kivimite ja setete koostises. Tööstuslikult toodetakse metalli boksiidist, mille metallisisaldus on 3060%. Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial, Brasiilial ja Jamaical. Alumiiniumi tootmine on suure energiakulu tõttu üsna kallis, seetõttu paigutatakse sulatustehased odava elektri piirkondadesse. 5.5 Kergetööstus. Tekstiili ja rõivatööstus Kergetööstus on koondnimetus mitmele tööstusharule, millest olulisemad on tekstiili ja rõivatööstus ning naha ja jalatsitööstus
temperatuur on päeval üle 30'C, suvel, kui on vihmaperiood küündib temperatuur üle 40'C ning õhk on väga niiske. Sellest tulenevalt on Indias välja kujunenud turismihooaeg, mis kestab oktoobrist märtsini. Indiat ümbritsevad läänest Araabia meri, lõunast India ookean ja idast Bengali laht. Põhjast piirab riiki Himaalaja mäestik. India tähtsamateks maavaradeks on kivisüsi, nafta, raua- ja mangaanimaak. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Samuti leidub ka värvilisi metalle (kulda, vaske, kroomi, pliid, tsinki). 16. 17. Joonis 4. India vapp 18. Linnastumine 19. Linnastumise armutu tempo tuleb eriliselt hästi välja, kui vaadata 3 20. 21. linnaelanike hulga suurenemise kiirust. 22. Kasvu mõõdetakse mitte enam kuudes või aastates, vaid päevades linnadesse kolib iga päev maapiirkondadest suguvõsade kaupa rahvast. Kõige kiiremini kasvavad
India kliima on põllumajanduse seisukohalt väga soodne, sest aastas on võimalik saada kuni kolm saaki. India on väga rikas hüdroenergia poolest, hüdroelektrijaamades toodetakse kolmandik elektrienergiast. Kuigi Indias leidub ka küllaldaselt mitmesuguseid maavarasid, pole ta eriti kõrgelt arenenud tööstusega riik. India tähtsamateks maavaradeks on kivisüsi, nafta, raua- ja mangaanimaak. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Samuti leidub ka värvilisi metalle (kulda, vaske, kroomi, pliid, tsinki). Toodetakse terast, malmi, alumiiniumi, tsementi, väetisi, paberit, tekstiili, kõikvõimalikke masinaid ning arvutustehnikat. Kliima ja loodusvarad India asub paras-, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused. Aastaaegade ilmastik. Kliimavööndite asend
terasetoodang moodustab 40%maailma terase kogutoodangust. Alumiiniumi tootmine: Alumiinium on raua järel teine enamkasutatavam metall, mille sulameid tänu nende kergusele ja vastupidavusele kasutatakse laialdaselt lennuki- ja laevaehituses, samuti elektrijuhtmete ja mitmesuguste tarbeesemete, sh pakkevahendite valmistamiseks. Tööstuslikult toodetakse metalli aga boksiidist, mille metallisisaldus on 30-60% vahel. Selleks, et saada üks tonn alumiiniumi on vaja 2-4 tonni boksiiti. Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial, Brasiilial ja Jamaical, kes kõik kuuluvad ka suurkaevandajate hulka, andes kokku ligi 70% maailma boksiiditoodangust. Kõige enam boksiiti ekspordib maailmaturule Guinea, samuti Austraalia ning Ladina-Ameerikast Jamaica ja Guyana. Suurimateks boksiidi importijateks on kõrgeltarenenud riigid. Vasemetallurgia: Vasemaagi leiukohad on võrdlemisi haruldased ja sellepärast algas vasemetallurgia hajumine varakult ja on olnud ulatuslik
annaabi.ee 
