riigivõim. Legendid Arvati, et ekvaatori kohal läheb vesi keema või muutub siirupitaoliseks. Kardeti, et ekvaatori läheduses võib päike ka eurooplased mustanahalisteks põletada. Kardeti meremonstrumeid Õudusjutt magnetmägedest. Tolleaegne maailmakaart Esimesed maadeavastused Alustati Aafrika lääneranniku tundmaõpimisega. Henrique Meresõitja Bartolomeu Diaz Bojadori neem ehk Cape Bojador Christoph Kolumbus Hispaanlaste soov portugaallasi edestada. Idee üritada jõuda Indiasse lääne poolt. 1492. aastal asuti teele. 12. oktoobril jõuti India asemel Ameerikasse. Christoph Kolumbus Amerigo Vespucci Ütles esimesena välja arvamuse, et hispaanlased on avastanud hoopis uue mandri. Uus manner sai tema järgi nimeks Ameerika.
SUURED MAADEAVASTUSED: 1. Eeldused: 1) Laevade täiustumine. Portugali kalameeste paatide täiustumine, kujunemine karavellideks. 2) Astrolaabi ja kompassi kasutamine asukoha määramiseks. 3) Hispaani ja Portugali meremeeste meresõidu oskused, kogemused. 2.Põhjused: 1) Euroopas oli puudus väärismetallidest, loodeti leida väärismetalli. 2) Tundmatutes maades (Idamaades) toodeti suuri rikkusi. 3) Idamaade kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid. Henrique Meresõitja- Bojadori neem, Aafrika idarannikult alla poole minnes. 15.saj. Bartolomeu Diaz- Aafrika lõunatippu, Hea Lootuse neem. 15.saj. Christoph Kolumbus- Üritas Indiasse jõuda, sõites läände. Peatus Kanaari saartel. 12 okt. Guanahani saar Bahama saarestikus. Põhja- Ameerika, mida algselt kutsuti Lääne-Indiaks. 15.saj. (1492) Vasco da Gama- Jõudis India edelarannikuni sõites piki Aafrika idarannikut. 15.saj. Tulemused: 1) Avardas inimeste silmaringi 2) Uue haiguse kaasatoomine 3) Väärismetallid
paljudest maailmadest. Vaidlustas ka hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesuse Kristuse jumalikkuse -> vastuolu kirikuga -> ketserina surma Galileo Galilei enda valmistatud pikksilmaga avastas Jupiteri kaaslased, järeldas, et ka Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. "Ta liigub siiski" Hendrique Meresõitja tema eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Jõudsid Bojadori neemeni. Bartolomeu Diaz portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. Tee India ookeani oli avatud. Christoph Kolumbus 3.08.1492 suundus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Nina Andaluusiast pikale mereteele.-> 12. okt Guanahani saareni Bahama saarestikus Vasco da Gama javastas meretee Indiasse, jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt ja jõudis 20.mai 1498 Indiasse.
konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ookeanil suhteliselt turvaliselt sõita. Maadeavastuste esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Juba keskaja lõpul olid portugallased hõivanud Maroko rannikualad Aafrikas ja vahetanud seal kaupu araablastega. Portugali printsi Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Juba XV sajandi esimesel poolel jõudsid portugallased Bojadori neemeni, sealt kaugemale ei julgenud nad pikka aega minna. Alles XV sajandi keskpaigal jõuti Roheneemeni, kus kõrb asendub troopikaga. Ekvaatori ületasid eurooplased esimest korda 1471. aastal. Aastatel 1487-1488 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mida kuninga soovil kutsutakse nüüd Hea Lootuse neemeks. Juudi päritoluga Itaalia meresõitja Cristopher
· Põletati kui ketser. o Galilei (1564-1642) · Avastas Jupiteri kaaslased, selle põhjal järeldas, et Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. · ,,Ta liigub siiski" => pagendati, kuid võis jätkata oma uurimistööd. o Henrique (1394-1460) · Tema eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse => jõudsid Bojadori neemeni. o Kolumbus (1451-1506) · 1492 suundus kolme karavelliga (Santa Maria, Pinta ja Nina) Andaluusiast pikale mereteele => 12. oktoober jõuti Guanahani saareni Bahama saarestikus. · Jõudis ameerika mandrialale. · Kolumbuse Ameerika avastamist peetakse keskaja lõpuks. o Gama · Jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki aafrika idarannikut jõudes 1498 araablaste lootsi abiga indiasse.
Pärast osaemist mauride kindluse Ceuta rünnakus 1415. aastal, tõmbus Henrique õukonnaelust tagasi ja asus elama kaljusele Sao Vicente neeme platoole Euroopa loodepoolseimas tipus, kus tal oli Villa Tercanabal (tuntud kui Mereakadeemia). Seal kavandas ta koos paari mõttekaaslasega Portugali tulevase impeeriumi jaoks. Tema initsiatiivil hõivasid aastate 1418 1420 meresõitjad T. V. Teixeira ja J. G. Zarco Portugali jaoks Madeira ja Porto Santo, koloniseeriti Assoorid ja sõideti ümber Bojadori neeme. Kanaari saarte vallutamine 1425. aastal ebaõnnestus, aga Roheneemesaarte annekteerimine kavandatava impeeriumi huvides läks korda. Henrique' peamine eesmärk oli võitlus islami vastu koos Etioopia valitsejaga. See plaan nõudis aga pidevat maismaakontakti sealse valitsejaga. Kuna selline kontakt läbi Kesk-Aafrika oli 1430-ndatel võimatu, tuli see luua mere kaudu. See omakorda tähendas liikumist teisele poole ekvaatorit. 1441. aastal alustasid portugallased
3) Euroopas oli meresõidu kogemustega ja sõitmishimulisi mehi Põhjused (miks?): 1) Euroopas oli puudus väärismetallidest, loodeti leida väärismetalli 2) Tundmatutes maades (Idamaades) toodeti suuri rikkusi 3) Idamaade kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid Käik: Millal? Kes?/Riik Kuhu?Mida? 15. saj Henrique Meresõitja Bojadori neem, Aafrika idarannikult alla poole minnes 15. saj Bartolomeu Diaz Aafrika lõunatippu, Hea Lootuse neem 15. saj (1492) Christoph Kolumbus Üritas Indiasse jõuda, sõites läände. Peatus Kanaari saartel. 12
Ekvaatori kohal läheb vesi keema, kokkupuuted musta nahavärvi inimestega tekitab kartust, et päike võib ekvaatori läheduses ka eurooplased süsimustaks põletada. Tänu nendele eelarvamustele oli raske vabatahtlikke leida ning meeskonnaliikmed olid sageli sunnitöölised. Maadeavastuste I etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Portugali printsi Henrique Meresõitja(1394-1460) eestvõttel asuti otsima mereteed idamaadesse. Jõuti Bojadori neemeni, kus Sahara kõrb ulatub ookeanini välja ja kaugemale ei riskutud minna. Mõõteriist, astrolaab, võimaldas üsna täpselt määrata geograafilisi laiuskraade. 1487-1488 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz I eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mida nim Hea lootuse neemeks. Christoph Kolumbus üritas jõuda lääne poolt Indiasse. Teed alustas 3.aug.1492 ning 12.okt.1492 märgati maad, mis osutus Ameerikaks. Ise usuti, et jõuti Indiasse.
annaabi.ee 
