Ootamata ära vahistamist põgenes ta taas provintsi. Samal ajal kirjutatud teost lugedes ei oska me seda arvatagi, sest tekstist loeb välja, kuidas hoopis suur armuvalu sundis Francois põgenema. b) François Villon pidi pärast magistri kraadi saamist astuma õigusteaduskonda ning saama kanoonilise õiguse doktoriks, sest sellel ajal oli see vajalik haridus, et elus läbi lüüa. See ei pakkunud aga Villonile huvi. Ta kuulus ulakasse boheemlaskonda ja oli korduvalt segatud kaklustesse ja vargustesse. ,,Suures testamendis" kirjutabki Villon varastest, prostituutidest, kelmidest, poodutest jne. Kuna ta ise liikus sellises ringkonnas, siis olid need teemad talle väga tuttavad ning ta teadis hästi, mis toimub sellises seltskonnas. Ta pilkas eelkõige kohtuvõime ja vaimulikke. Villon kirjutas ka hästi palju surmast. Näiteks kirjutas Villon paksust lõbunaisest Margo'st ja kohtutäiturist Jean Cotartist, kes oli pidevalt purjus
REBASEROMAAN: Loomaeepos, mis peegeldab ühiskonnasuhteid. Rebane Renart võitleb juhmi hundi Ysengriniga(suurefeodaalid). Tegelased on ka lõvi (kuningas), oinas (vaimulikud), väiksemad loomad (lihtrahvas) jne. Mõnikord satub aga rebane ise pilkealuseks ja teised loomad kavaldavad teda üle. FRANCOIS VILLON: Prantsuse luuletaja Oma aja piire ületav individuaalsus, moodsa prantsuse luule eelkäija Madalat päritolu, kuid pääses Pariisi ülikooli Kuulus boheemlaskonda, suhtles kriminaalse „allmaailmaga”. Segas enda kuritegudesse, sattus vangi. Pääses hukkamiest napilt. „Värsid” 1456 koosneb 40 oktaavist(8-värsiline stroof). Villon kujutab end surmaminejana, kes oma testamendis jätab päranduse nii sõpradele kui ka vaenlastele „Suur testament”, seal oli palju Villoni ballaade (3oktaavi, kogu luuletuses 3 riimi) Surmateema- Villoni ajal oli sda ja katk
prantsuse rahvuskangelanna Jeanne d'Arc. Sünninimi oli Villon'il François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis luuletaja selle endale kunstnikunimeks. Ta jäi varakult orvuks. Oma andekuse tõttu ja vaimulikust onu abiga suutis madalast päritolust Francois end Pariisis ülikoolis 1449. aastal kunstide bakalaureuseks, veidi hiljem kunstide magistriks koolitada. Ta kuulus ulakasse tudengitest boheemlaskonda ning oli seetõttu korduvalt segatud mürglitesse, kaklustesse ja vargustesse. Ühes kakluses haavas Villon surmavalt üht preestrit ning oli sunnitud Pariisist jalga laskma. Ta elas aastaid hulkurielu. Francois istus vahepeal veel mitu korda vanglas. Kord sattus ta türmi lolli nalja pärast, nagu ta ise kirjutas. See on usutav, sest ta senised soosijad Orleans´i prints ja Bourboni hertsog pöörasid talle siis veel päris palju tähelepanu
Kuulsaim kogu ,,Carmina Burana". Francois Villon (15. saj keskpaik) elas hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud, kuid looming oli renessansiideedest puutumata, sest Prantsumaale jõudsid 100-aastase sõja tõttu kultuuri uued suunad hiljem. Sellest hoolimata paistab Villoni luule silma oma ajapiire ületava individuaalsusega. Villoni elukäik oli värvikas. Madalat päritolu mees pääses Pariisi ülikooli, kus lõpetas magistriga. Kuna kuulus tudengitest boheemlaskonda, suhtles kriminaalse allilmaga, sattus korduvalt vangi. Kriminaalregister oli põnev: kaklused, röövid, sattus ka tapmisloosse. Talle mõisteti surmanuhtlus, millest napilt pääses: hukkamise asemel saadeti Pariisist välja. Villoni poeetilise pärandi moodustavad 2 luuletsüklit: ,,Värsid" (= ,,Väike testament") ja ,,Suur testament". ,,Värsid" koosnevad 40 oktaavist (8-värsilisest stroofist), mida ühendab pärandamismotiiv: luuletaja kujutab end surmaminejana, jättes
Francois Villon (15. saj keskpaik) elas küll hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud, kuid tema looming oli renessansi ideedest puutumata, sest Prantsumaale jõudsid Saja-aastase sõja tõttu kultuuri uued suunad hiljem. Sellest hoolimata paistab Villoni luule silma oma aja piire ületava individuaalsusega. Villoni elukäik oli kahtlemata värvikas. Madalat päritolu mees pääses õppima Pariisi ülikooli, mille lõpetas magistrikraadiga. Kuna ta kuulus tudengitest boheemlaskonda, suhtles ta samal ajal ka kriminaalse 'allilmaga', sattudes korduvalt ka vangi. Tema kriminaalregister oli küllaltki eeskujulik: kaklused, röövimised ning mees sattus ka ühte tapmisloosse. Talle mõisteti surmanuhtlus, kuid pääses üle noatera: kirstu asemel saadeti mees Pariisist välja. Villoni poeetilise pärandi moodustavad kaks luuletsüklit: ,,Värsid" (aka ,,Väike testament") ja ,,Suur testament". ,,Värsid" koosnevad 40 oktaavist (8-värsilisest stroofist), mida ühendab
annaabi.ee 
