Teise maailmasõja põhjused Birgita Käsk Haapsalu Põhikool 9.d Esimene põhjus Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles` süsteem osutus ebapüsivaks. Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Rahvusvaheline olukord hakkas 1930. aastate lõpus teravnema. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Teine põhjus Majanduslikud eeldused. Saksamaal otustas Hitler arendada sõjatööstust, et viia riik suurest majanduskriisist välja. Võeti laenu. Nõukogude Liidu eesmärk oli tugeva sõjaväe ülesehitamine. Riigi kodanikud elasid vaesuses. Punaarmeele tuli leida sõjalist rakendust. Kolmas põhjus Ideoloogilised eeldused. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Seda tuli jõuga hankida naaberrahvastelt. Stalin soovis kommunismi mõjuvõimu laiendamisest...
ARGENTIINA Marie Elise, Birgita, Sigrid Argentiina Vabariik Asub LõunaAmeerika lõunaosas, Andide ja Atlandi ookeani vahel Piirneb Boliivia, Tsiili, Paraguay, Uruguay ja Brasiiliaga Pealinn Buenos Aires Riigikeeleks hispaania keel Tango Sündis 19. sajandi lõpus Argentiinas Legendi järgi kujutab prostituudi ja sutenööri (kupeldaja) suhet Tangomuusikat põhiliselt esitab orkester Liigitatakse standardtantsude hulka Tango Saatemuusikaks on tavaliselt 4/4 taktimõõdus pala, tempoga umbes 120 lööki minutis Sammud on järsud ja teravad Põhisammu rütmiskeem on aeglaneaeglanekiirekiireaeglane Aeglane samm tähendab pigem kiiret sammu, millele järgneb paus Tango Traditsioonilises tangos astutakse üle kanna, kõigepealt liiguvad jalad ning siis järgneb keha Argentiina tangos liigub kõigepealt keha ning siis jalad Argentiina tangos on sammud sujuvamad ja keerukamad, astutakse üle päka Tango Tangomuusika üks väljapaistvai...
- altar hävinud, skulptuurid alles - 16. saj vb Lübecki meistri teos anonüümne meister - skulptuurid algselt teisiti: Nikolaus keskel - Nikolaus piiskopirüüs | Maarja lapsega | Apostel Johannes karikaga - Tehti pärast ref. ümber Skulptuurid Niguliste väike krutsifiks koguduseosa eesotsas vasakul ~1300 vanim keskaegne väljapanek. Ristipuu kui elupuu. Ristihaarades 4 evangelisti sümbolitega medaljonid. Paiknes peaaltari kohal Skulptuur abielunaisest: Anna või Birgita koguduseosa keskel vasakul Püha Jüri lohega koguduseosa tagapool vasakul ~1520, Pärit Noarootsist, varaseim ümarplastiline kuju, sõdurpühak, austatumaid pühakuid Liivimaal Ristikivi Kolgata grupp Antoniuse kabelis vasakul - Triumfikrutsifiks oli igas keskaegses kirikus - Kristus, apostel Johannes, neitsi Maarja. - Kristus 1360-1380, väiksem, pöök, rist tammest tippudel liilialeht. oli kahepoolne rist, ebatavaline, selliseid kasutati tavaliselt kloosterkirikutes
http://register.muinas.ee/mkandmed.asp?offset=300 (01.04.09) http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=90763 (19.02.09) http://www.tourism.ee/ee/company/EELK_Vara_Brigitta_kirik/7548/ (26.01.09) http://www.varavald.ee/ (27.03.09) 19 SAD LISA 1 LISA 1. KES OLI PÜHA BRIGITTA?39 Püha Brigitta (mõnes kohas ka Birgita, Brigitte) on Rootsimaa kaitsepühak. Ta sündis 1303. aastal kõrgklassi perekonnas. Tema isa oli Uplandi maavanem Briger Persson, ema Ingeborg oli usklik. Kui Brigitta oli 10- aastane, suri tema ema. Pärast seda saatis isa Brigitta Aspnäsi lossi.14- aastaselt abiellus ta Ulf Gudmurssoniga ja oli 28 aastat õnnelikus abielus. Vaatamata sellele, et Brigitta põlgas abielu ja seksuaalsuhteid - tema ideaaliks oli neitsimaarjalik emadus - sündis neil kaheksa last. Juba nooruses oli ta
meesharu, keda nimetati begardideks. Kollegiaatkirikud on kirikud, kus kaanonite kolleegium ( mittekloosterlik ja ilmikvaimulike kogukond) igapäevaselt linnapea või dekaani kodus jumalateenistust läbi viib. Oma valitsemise ja religioossete tavade poolest meenutavad kollegiaatkirikud katedraale, aga seal pole piiskoppi ega piiskopikohustusi. Neid toetati kohati üpris ulatuslike maaaladega, kas siis kirikute poolt või benefiitside näol. P. Birgitta ordu - 1346. aastal rajas Püha Birgita Püha Birgitta Ordu. Ta oli rootsi aadlidaam, kes lõi oma kloostri. Püha Birgitta ühendas munkade ja nunnade kloostreid, kes jagasid ühte kirikut. Birgitta ordus töötasid mungad kaplanitena ja nunnad abtsissidena. Nunnad juhtisid munki Birgitta ordus. Kerjusordud 13. sajandi alguses, üleminekul kõrkeskajal hiliskeskajale, algass munkluse ajaloos taas uus ajastu. Tekkisid poolreligioossus ja kerjusordud (mendikandid), kellest tähtsaimad olid dominiiklased ja frantsisklased
annaabi.ee 
