R-R intervall on südametsükli kestus. 7. EKG unipolaarsetes lülitustes registreeritakse elektrilised potentsiaalid keha pinnale asetatud nn. aktiivse elektroodi ja Wilsoni indiferentse e "0-potentsiaali elektroodi vahel. 0-potentsiaali saamiseks ühendatakse jäsemed, millelt elektrilisi potentsiaale ei registreerita, üle 5 kilo-oomiste takistuste ühte punkti kokku maanduselektroodiga, mida kasutatakse indiferentse elektroodina. Bipolaarsetes lülitustes registreeritakse potentsiaalid keha pinnale asetatud kahe võrdväärse elektroodi vahel. Vererõhk Kordamisküsimuste vastused: 1. Keskmine arteriaalne vererõhk oleneb peamiselt südame minutimahust ja perifeersete veresoonte takistusest, pulsirõhk sõltub südame löögimahust ja arterite venitatavusest. 2. Süstoolse vererõhu optimaalne väärtus on kuni 120mmHg, normaalseks loetakse kuni
m7s)( aschoff-tawara sõlm), Hisi kimp, Hisi kimbu parem ja vasak säär ning Purtyne kiud( 2- 4 m/s). Vatsakeseste lihastes on erutusjuhtivuse kiirus 1 m/s. Elektrodiagramm peegeldab erutuse teket ja levikut nii südame erutustekke ja juhtesüsteemis kui ka töömuskulatuuris. Unipolaarsetes lülitustes regist elektrilised potentsiaalid keha pinnale asetatud nn aktiivse elektroodi ja Wilsoni indiferentse ( 0-potentsiaali)elektroodi vahel. Bipolaarsetes lülitustes regist potentsiaalid keha pinnale asetatud kahe võrdväärse elektroodi vahel. ( eithoveni standardlülitused). Sakid- P, Q, R, S, T. Sakkide vahelisi horisontaalseid lõike ühendav joon on isoelektriline joon, mis tekib siis, kui potentsiaalne diferents elektoodide vahel puudub. Sakkidevahelised hoisontaalsed lõigud- segmendid. Kui vaadeldav lõik sisaldav ka sakki või sakke nim seda intervalliks.
ik ik Transistori parameetrid: h21e = ib ib See on voolu võimenduse tegur u be h11e = - leitakse kui dif. takistus sisendkarakteristikult ib h21e = 100...250 tavaliselt pnp on tavaliselt abistav variant. Seal on kõik vastupidi ehk siis augud juhivad voolu jmt. 1.11. Väljatransistor, ehitus, karakteristikud ja põhiparameetrid Väljatransistor (nõrgem vool kui bipolaarsetes transistorides, arvutitehnikas peamised) Allolev joonis on p-kanaliga ehk siis tegelt on see abistava transistori joonis, õige oleks n kanaliga ehk siis kõik on vastupidi. -metall - isolatsioon SiO2 Voolu suund LÄTTEST SUUDMESSE Kanali laiust reguleeritakse elektriväljaga
Samas on võimalik koostada ka lülitusi, mis alandavad pinget. Kasutegur 95% 64. Kümnendarvu teisendamine kahendsüsteemi ja vastupidi. 65. Loogikaelemendid, IEC tingmärgid, loogikatabel. Loogikaelemendid 1. Eitus, EI (NOT) 2. Loogiline liitmine, VÕI (OR) 3. Loogiline korrutamine, JA (AND) Ülejäänud loogikaelemendid teostatakse nende kolme baasil. 4. VÕI-EI (NOR) 5. JA-EI (NAND) 6. Eksklusiivne EI (XOR) 7. Eksklusiivne VÕI-EI (XNOR) Loogikaelementide struktuur Bipolaarsetes loogilistes integraalskeemides kasutatakse: takistus-transistorloogikat – RTL diood transistorloogikat – DTL transistor-transistorloogikat – TTL ühisemitteriga loogikat – ECL integraalset inžektsioonloogikat – I2L Enamlevinud loogigaelemendi tüübiks ongi TTL Väljatransistoridel loogikaelemendid (CMOS). Neil on suur hargnemistegur, väike voolutarve, suur häirekindlus. Kõrgem toitepinge ja madalam sagedus. Tundlikud staatilise elektri suhtes. 66. Mis on triger?