Valgesaba-okassiga(Hystrix indica) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Sugukond: Okassigalased (Hystricidae) Perekond: Okassiga Valgesaba-okassiga on maailma üks suurimaid närilisi,võib kaaluda kuni 18kg. Tema karvad võivad põhjustada surma,kui talle peaks keegi selga kargama,sest okkad tulevad kergesti lahti.Elupaigana eelistab kivised künkavõlvid,kuid võib elada ka troopilistes ja parasvöötme metsades,võsastikes ja rohumaadel.On öise eluviisiga.Päeva veedab koobastes või urgudes,see pärast polnud teda näha ka loomaias.Taimtoiduline.Oma okkaid kasvatad süües luid ja mahasaetud hirvesarvi.Oskab hästi ujuda,vajadusel ronib. Tiinus kestab 110–115 päeva ning harilikult sünnib kaks poega. Pojad on ilmale tuules avatud silmadega ning nende okkad on pehmed,mis kõvenevad 10 päevaga. Tallinna loomaia isendi nimeks on Ralf. Siinai ogahiir(Acomys cahirinus dimidiatus) H...
muutusena. Nähtavaks saab see tänu rakkude pigmentidele. Klorofülli tõttu värvub vesi kõige sagedamini roheliseks. Kui domineerivad sinivetikad, võivad rakkudes sisalduvad fükobiliinid põhjustada sinakasrohelist tooni, harvem roosakat või roostepunast värvust (# 1 a, b). Vee värvus võib aja jooksul muutuda, mis on tingitud nii vetikapopulatsiooni vananemisest, valgusolude muutustest kui ka toitesoolade vähesusest. Vetikad. Vetikaid võib leida väga mitmekesistest biotoopidest. Nende seas on nii auto- kui ka heterotroofe, üherakulisi ja ka hulkrakseid makroskoopilisi vorme. Iseäranis oluline osa on fotosünteesivatel planktilistel mikrovetikatel ehk fütoplanktonil (nn. taimne hõljum). Veeökosüsteemides on nad peamised esmased orgaanilise aine tootjad. Vaid kinnikasvavates madalates veekogudes suudavad nendega selles konkureerida suurtaimed.
23 Isase koiduliblika tiibade alakülg 24 Liblikapüüdja 25 6.Kokkuvõte Kokkuvõtteks õppisin paremini tundma Eestis esinevaid põualiblikaid ja nende arvukust. Tänu uurimustööle oskan kasutada liblikamäärajaid ja eElurikkuse portaali. Tänu püstitatud eesmärgile jälgida neid liblikaid looduses oskan nüüd vahet teha põualiblikate suurusel, värvil ja lennustiilil. Tean, millistest biotoopidest neid leida võib ja missugused on röövikute toidutaimed. Leidsin, et kõik valged või kollased liblikad pole vaid kapsa- või lapsuliblikad. Soovitan ka teistele põhjalikumalt tundma õppida Eestis leiduvaid päevaliblikaid. 26 7.Kasutatud kirjandus http://www.naturforskaren.se/species/98476b1a-1494-441f-9492-d0316ae1c2a6?lang=et_EE http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php? lang=est&id=12167&rank=70&id_puu=12239&rank_puu=60#lk_viited
annaabi.ee 
