Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad
taastumine ja koha taasasustamine. 125. Elupaiga ökoloogia Elupaigaökoloogia: magevee- ja mereökosüsteemid. Magevesi - looduslike veekogude vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰. Magevesi on lahus, mis sisaldab lahustunud gaase (O2, CO2, N2, H2S), mineraalsooli, orgaanilisi aineid ning tahkeid orgaanilisi ja anorgaanilisi osakesi. Merevesi on ookeanide ja merede vesi, mille soolsus enamasti 30…40 ‰. Hüdrosfäär - elukeskkond, mis jaguneb elupaikadeks ehk biotoopideks, millest igaüks hõivatakse erinevate liikide poolt ja seal kujuneb antud biotoobile omane elukooslus. Mageveekogud on: 1. looduslikud - jõed, järved, sood, lombid; 2. kunstlikud - veehoidlad, kanalid, tiigid või 1. lentilised - seisuveelised; mittevoolava veega mageveekogud - tiigid, lombid jne. 2. lootilised - liikuvaveelised; vooluveekogude, suurte järvede tuultele lahtise ja lainetuse toimele alluva kaldavööndi elupaigad.
annaabi.ee 
