defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega, F=F(X 1, ... Xn). Pikaajaliste andmete keskmisena tõi Mitserlich iga toiteelemendi kohta välja koosmõju koefitsiendid. Näit. lämmastiku puhul on see koefitsient 0,122 (1 ts N/ha), fosforil 0,6 (1 ts P2O5/ha), kaaliumil 0,4 (1 ts K2O/ha, sademetel 0,003 (1 mm sademeid). M. r. on Liebigi r. täiendatud variant. Walteri reegel e. suhtelise kasvukohapüsivuse ja biotoobivahetuse reegel Kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab liik sellise kasvukoha (biotoobi), milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. r-i erijuht on ennetamis- e. Aljohhini reegel. 28. EURÜTOOPNE- elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit. STENOTOOPNE- , kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont. 29
kuival alal kollane ja punane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus). Aljohini reegel e. ennetamisreegel seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvate taimkattevööndite omaseid kooslusi,lõunanõlval lõuna pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi. Walteri reegel e. suhteline kasvukohapüsivuse ja biotoobivahetuse reegel kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asutab liik sellise kasvukoha (biotoobi), mille kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutumise korvavad. 51. Autökoloogia uurib üksikorganismide ja keskkonna vahelisi seoseid 52. Ökoloogiline niss: 1) populatsiooni püsimiseks tarviklike keskkonnategurite olemasolu 2)liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituutide vahemik), mis on määratud tema biootilise
Pikaajaliste andmete keskmisena tõi Mitserlich iga toiteelemendi kohta välja koosmõju koefitsiendid. Näit lämmatiku puhul on see koefitsient 0,122 (1 ts N/ha) jne. See reegel on on Liebigi r täiendatud variant. Baule reegel seaduspärasus mille kohaselt taimesaagi suurenemine mitme defitsiitse elemendi üheaegse manustamise tulemusena on võrdeline elementide üksikeffektide korrutisega. Walteri reegel e. suhtelise kasvukohapüsivuse ja biotoobivahetuse reegel-kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub asustab liik sellise kasvukoha(biotoobi) milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. Reegli erijuht on ennetamis e. Aljohhini reegel. Aljohhini reegel e. ennetamisreegel- seaduspärasus mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvale
Pikaajaliste andmete keskmisena tõi Mitšerlich iga toiteelemendi kohta välja koosmõju koefitsiendid. Näit lämmatiku puhul on see koefitsient 0,122 (1 ts N/ha) jne. See reegel on on Liebigi r täiendatud variant. Baule reegel seaduspärasus mille kohaselt taimesaagi suurenemine mitme defitsiitse elemendi üheaegse manustamise tulemusena on võrdeline elementide üksikeffektide korrutisega. Walteri reegel e. suhtelise kasvukohapüsivuse ja biotoobivahetuse reegel-kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub asustab liik sellise kasvukoha(biotoobi) milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. Reegli erijuht on ennetamis e. Aljohhini reegel. Aljohhini reegel e. ennetamisreegel- seaduspärasus mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvale taimekattevööndile
Pikaajaliste andmete keskmisena tõi Mitserlich iga toiteelemendi kohta välja koosmõju koefitsiendid. Näit lämmatiku puhul on see koefitsient 0,122 (1 ts N/ha) jne. See reegel on on Liebigi r täiendatud variant. Baule reegel seaduspärasus mille kohaselt taimesaagi suurenemine mitme defitsiitse elemendi üheaegse manustamise tulemusena on võrdeline elementide üksikeffektide korrutisega. Walteri reegel e. suhtelise kasvukohapüsivuse ja biotoobivahetuse reegel-kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub asustab liik sellise kasvukoha(biotoobi) milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. Reegli erijuht on ennetamis e. Aljohhini reegel. Aljohhini reegel e. ennetamisreegel- seaduspärasus mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvale taimekattevööndile
elementide ümberpaigutumine maapinnal ja kogu biosfääris toimub kas elusaine vahetul osalusel või keskkonnas, mille geokeemilised iseärasused (nt. O2, CO2 ja H2 sisaldus) tulenevad praegusest või Maa geoloogilises ajaloos eksisteerinud elusainest. Reegel seletab ms. maakoore pindmise kihi ja Maa atmosfääri keemilise koostise erinevuse muude planeetide omadest. Walteri reegel e. suhtelise kasvukohapüsivuse ja biotoobivahetuse reegel Kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab liik sellise kasvukoha (biotoobi), milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. r-i erijuht on ennetamis- e. Aljohhini reegel. Ökoloogilise püramiidi reegel Seaduspärasus, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Lühendite seletusi
M. r. on Liebigi r. täiendatud variant. Faktorite koosmõju kohta on eraldi seaduspärasuse koostanud ka Baule. Baule reegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine mitme defitsiitse elemendi üheaegse manustamise tulemusena on võrdeline elementide üksikefektide korrutisega. Vrd. Liebigi r., Mitscherlichi r. Sama teema juurde kuuluvad ka Walteri ja Aljohhini reeglid. Walteri reegel e. suhtelise kasvukohapüsivuse ja biotoobivahetuse reegel Kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab liik sellise kasvukoha (biotoobi), milles kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. r-i erijuht on ennetamis- e. Aljohhini reegel. Aljohhini reegel e. ennetamisreegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvale
annaabi.ee 
