Edukamad liigid türjuvad nürgemad välja *Autogeenne suktsessioon- põhjustavad koosluse sisetegurid, *Allogeenne suktsessioon- põhjustavad välistegurid, nt inimene Fluktuatsioon- koosluse muutumine mõne aasta kini 10 tuh aastate jooksul. Muutub liikide arvukus, üldine kooseis jääb endiseks. Põhjused ökosüsteemi sisesed, nt ilmastikumuutused Aspekt- taimekoosluse ajaline välisilme kindlal ajalõigul TAIMKATTE ARENGULOO UURIMISE MEETODID Biostratigraafia meetodesit tuntuim on palünoloogia mis põhineb õietolmu analüüsil Anaeroobsetes tingimustes nagu järved ja sood säilivad: * Taimsed makrojäänudsed- nt seemned, taimede puitunud osad *Õietolm- võimalik määrata perekonna, sugukonna v liikide rühmani Setteproovide vanust määratakse: Põhiliselt radiosüsiniku meetodil Denodrokronoloogia abil- kui leitakse settest puutüve või puuosa kus on võimalik aastarõngaid vaadata
ainult kuni 2 m sügavad kihid. suunande (bio, lito, kemo, magneto) *Sageli eraldi põhikivim ja lahustumatu jäägi lülijalgseid, st peaaegu kõik tänapäevaste -Lubjakivi. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat stratigraafilisi tunnuseid. Põhiüksus: lade/iga analüüs selgrootute rühmad olid meredes olemas. maavara kasutatakse: lubja tootmiseks, -Biostratigraafia – iseloomustab nii aega *Fatsiaalne analüüs, sekvents-stratigraafia Ordoviitsiumi ajastu lõppu iseloomustab tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, (evolutsiooni pöördumatus) kui keskkonda ja Hirnantia jääaeg, mistõttu toimus mereelustiku
Igal settekihil on ainult temale omased kivistised, millede püsiv järjestus mistahes läbilõikes lubab neid sisaldavaid kihte vanuselist korrastada - Mida näitab fossiilide koosluste migratsioon? Veetaseme muutust - Millele viitab katkestuspind? Settimise katkemisele - Nimeta stratigraafilisi alldistsipliine? o Litostratigraafia o Seismostratigraafia o Kemostratigraafia o Järjendstratigraafia o Biostratigraafia o Magnetostratigraafia - Mis on kronostratigraafia ja geokronoloogia vahe? o Geokronoloogia absoluutse vanuse dateerimine o Kronostratigraafia tegeleb rohkem kivimkehade ajaliste seoste väljaselgitamisega Murenemine: Protsessid ja saadused - Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - Keemiline murenemine ehk porsumine Murenemine kivimite, õhu, vee ja organismide koos- ning vastasmõjust tingitud protsessid Maa pinnal
suur hulk madalsoid on pikemat aega püsinud lagedana nõrga kuni mõõduka karjatamise tõttu. Võsastumine on toimunud aeglaselt ja seepärast pole madalsoode kinnikasvamisega kaasnevad ohud siiani vajalikku tähelepanu pälvinud. * Niidukoosluste kadumine. Niidutaimestiku kaitset raskendab paljude maavaldajate suhtumine niitudesse kui inimtekkelistesse lühiajalistesse kooslustesse, mida võib soovi kohaselt kergesti põlluks künda või metsastada. Taimkatte arengulugu Biostratigraafia meetodeist tuntuim on palünoloogia, mis põhineb õietolmu analüüsil, kasutab muid taimseid mikrojäänuseid (õhulõhesid, karvu) või setetes säilinud organismirühmi (rohe- ja ränivetikaid, juurjalgseid, vesikirpe, dinoflagellaate). Palünoloogilise meetodiga on saadud suurem osa teabest taimestiku ja taimkatte arengust Eestis ning neid andmeid kasutavad omakorda loomastiku ja inimasustuse uurijad. * Seemned ja viljad, samuti puitunud taimeosad, aga ka lehtede jt. taimeorganite
(niitmine, karjatamine). Pool-looduslik kooslus on ümber kujundatud endisest looduslikust kooslusest, sealhulgas säilib suur hulk varasema koosluse liike. Kultuurkooslus inimtekkeline kooslus, nt aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus. TAIMKATTE AJALUGU EESTIS · Palünoloogiline meetod Biostratigraafia meetod, mis põhineb õietolmu analüüsil. Lisaks kasutab ka muid taimseid mikrojäänuseid (õhulõhesid, karvu) või setetes säilinud organismirühmi (rohe- ja ränivetikad, juurjalgsed, vesikirbud jne). Selle meetodiga on saadud suur osa teabest taimestiku ja taimkatte arengust Eestis. Proovide vanust määratakse peamiselt radiosüsiniku meetodil (al 1959. a). Tekib kosmilise kiirguse mõjul, taimed omandavad fotosünteesi käigus.
(niitmine, karjatamine). Pool-looduslik kooslus on ümber kujundatud endisest looduslikust kooslusest, sealhulgas säilib suur hulk varasema koosluse liike. Kultuurkooslus – inimtekkeline kooslus, nt aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus. TAIMKATTE AJALUGU EESTIS Palünoloogiline meetod Biostratigraafia meetod, mis põhineb õietolmu analüüsil. Lisaks kasutab ka muid taimseid mikrojäänuseid (õhulõhesid, karvu) või setetes säilinud organismirühmi (rohe- ja ränivetikad, juurjalgsed, vesikirbud jne). Selle meetodiga on saadud suur osa teabest taimestiku ja taimkatte arengust Eestis. Proovide vanust määratakse peamiselt radiosüsiniku meetodil (al 1959. a). Tekib kosmilise kiirguse mõjul, taimed omandavad fotosünteesi käigus.
Kuidas on võimalik kasutada fossiile ehk kivistisi kivimkihtide vanuse määramisel? Igal settekihil on ainult temale omased kivistised, millede püsiv järjestus mistahes läbilõikes lubab neid sisaldavaid kihte vanuselist korrastada Nimeta stratigraafilisi alldistsipliine? o Litostratigraafia o Seismostratigraafia o Kemostratigraafia o Järjendstratigraafia o Biostratigraafia o Magnetostratigraafia Millised protsessid iseloomustavad rabenemist? o Termaalne fraktsioneerumine o Koordumine o Hüdratiseerumine o Jäätumisrabenemine Mis juhtub porsumisel lähtekivimiga? Lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise teel. Lähtekivim laguneb keemilisteks (mineraalseteks) komponentideks, mis on ümbritseva keskkonnaga tasakaalus või sellele lähedases seisundis
annaabi.ee 
