tehnoloogiaid keskkonnareostuse likvideerimisel ning on kasutust leidnud üle kogu maailma. • Biotremediatsiooniks võib lugeda ka veekogu õlilaikude likvideerimist, kus nitraadi ja/või sulfaadiühendite viimine reostunud keskkonda soodustab toornaftat lagundavate bakterite hulka. Eelised • Odav • Väiksem töömahukus • Ohutu • Keskkonnasõbralik Meetodid In situ (looduskaitse looduses elurikkuse komponentide kaitse nende looduslikes esinemiskohtades) • Biostimulatsioon, • Bioventileerimine, • Bioaugmentatsioon, • Looduslik hajumine, • Fütoremediatsioon. Meetodid Ex situ (elurikkuse komponentide kaitse väljapool nende looduslikku esinemiskohta. Kaitsealuseid liike hoitakse sel puhul nt looma- või botaanikaaedades) • Põllumajandus • Kompostimine • Pinnase-veesegu reaktorid • Biofiltrid GM-taimed bioremediatsioonis • Eesmärk on luua taimi, mis eemaldavad keskkonnast toksilisi jääkaineid.
12. Geneetiliselt modifitseeritud E. coli rakkudes kasutatakse tihti sinna sisestatud transgeeni transkriptsiooni kontrollimiseks trüptofaani operoni trp promootorit. Kui bakteri kasvukeskonnas on trüptofaani külluses, siis on trp promootor a) Aktiveeritud b) Inaktiivne 13. Kuidas nimetatakse protsessi, kui bioremediatsiooni käigus viiakse saastunud kohta täiendavaid mikroobitüvesid eesmärgiga soodustada loodusliku mikroobipopulatsiooni aktiivsust? a) Biostimulatsioon b) Bioventilatsioon c) Biosensibilisatsioon d) Bioaugmentatsioon 14. Teatud organite funktsiooni osaliseks taastamiseks rakendatakse tulevikus järjest enam eukarüoodi rakkude kapseldamist ning manustamist kas oraalsete või implanteeritavate mikrokapslitena. Kui sellel eesmärgil kasutatakse: a) Allogeenseid rakke, siis on tegemist samalt indiviidilt pärit rakkudega; b) Ksenogeenseid rakke, siis on tegemist teiselt liigilt pärit rakkudega. 15
puhastusmeetodiga. Teine vimalus on teisaldada saastunud pinnas ja viia puhastusprotsess lbi selleks rajatud platsidel vi pumbata phjavesi ttlemiseks pinnale (ex-situ bioremediatsioon). IN-SITU MEETODID In-situ bioremediatsioon phineb pinnases ja vees olevate saasteainet lagundavate looduslike mikroorganismide kasutamisel. Enamikel juhtudel saavutatakse in-situ bioloogiline puhastamine looduslike mikroorganismide saasteaine lagundamisaktiivsuse stimuleerimisega (biostimulatsioon). Selleks pumbatakse phjavette/pinnasesse hapnikku (vi H2O2) ja mineraalseid toitaineid (N, P). Hapniku asemel on proovitud kasutada ka nitraate, soodustades nii orgaaniliste hendite anaeroobset lagundamist. Kui tegemist on vga raskesti lagundatava hendiga, siis vib biodegradatsiooni kiirendamiseks lisada kergesti lagundatavat substraati vi mittetoksilist Joonis 1. Bioremediatsiooni meetodid Joonis 2. Biodegradatsiooni mjutavad tegurid keskkonnas.
annaabi.ee 
