Sotsiogeneetilised teooriad miljöö ja kasvatuse määravad kõik isiksuse kujunemisel. (Tabula rasa valge leht) Fenomenistlikud käsitluse isiksus on omaette fenomen ja ei sõltu ühiskonnast ega teistest inimestest. (erakordne omaette nähtus) Tänapäeval : Bioloogiline faktor on eeldus, mis arendatakse elu käigus välja sotsiaalselt soodsates tingimustes. Inimene on biosotsiaalne olend. o Isiksuse struktuur: Isiksus on dünaamiline struktuur, mis läheb minevikust oleviku kaudu tulevikku. Enamasti esitatakse isiksuse struktuuri 3-4 komponendina. · Temperament · Iseloom · Võimed · Orientatsioon, suundumus (vajadused, huvid veendumused, väärtused, maailmavaade, suhtumised)
hoiakuid - Josephsson – lapsed vaatasid enne hokimäng vägivaldset saadet, agressiivsus hokimängu ajal - Videomängudel suurem mõju agressiivsele käitumisele laste seas, kuna seal tuleb kangelastega samastuda, vägivaldne käitumine on seal tasustatud - Vägivaldse meedia jälgmised pikaajalised tagajärjed – tekib tolerantsus vägivalla suhtes; vägivaldse meedia tarbimine lapseeas seotud kriminaalse käitumisega täiskasvanueas Biosotsiaalne mudel - Kriminaalset käitumist mõjutavad nii geenid kui keskkond - Kui hoiakud valdavalt düssotsiaalsed siis see mõjutab inimese enda arvamusi asjadest. Inimene kellel geneetiline taust puhas ja isiksuse tegurid rahulik – võivad negatiivsed mõtted olla aga ta ei pruugi kellelegi kallale minna. - Empaatiavõime puudus ja impulsiivse käitumisega kuid rahulikus keskkonnas kasvanud inimene võib ikka minna ja mõrvata (ted bundy)
4. Majandusprobleem ning erinevad majandussüsteemid 2.5. Üldmajanduslikud sõltuvussuhted ja lihtne ringlusskeem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus Vajadus(ed) (need(s)) e tarve on tajutav puudusetunne. Vajadus kitsas majandusteaduslikus käsitluses on puuduse tunne, mida inimene saab rahuldada hüviste (kaupade ja teenuste) tarbimisega. Nüüdisaegne mõtlev inimene (homo sapiens) ei ole mitte üksnes bioloogiline, vaid esmajoones biosotsiaalne olend (homo socialis). Majandusinimesena e homo oeconomicusena ta mitte lihtsalt ei ela, vaid tegutseb aktiivselt majanduselus, soovides võimalikult hästi rahuldada oma alatasa muutuvaid ja täienevaid elulisi vajadusi ning olles ressursside piiratuse tõttu sunnitud selleks pidevalt tegema mitmesuguseid valikuid. Laiemas mõttes on vajadus tarvidus teatud aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete elutingimuste järele, mille vajakajäämine kutsub esile puudustunde kas