Katsealune võib otsustada, et ta ei taha seda teha, kuigi ta suudaks ning see muudab eksperimendi kulgu. (Hediger 1981: 251) 3 Hediger võtab oma artikli kokku tõdemusega, et pärast Pfungsti uurimust aastal 1907 pole mittetahtliku sõnumisaatmise kohta tehtud rahuldavamaid uuringuid ning see fenomen vajaks põhalikumat tööd. (Hediger 1981: 252) Hedigeri muud biosemiootilised tööd ja tema panus Biosemiootikasse Lisaks eelnevalt esitletud tekstile on Hedigeril mitmeid töid, mis otsesemalt või kaugemalt puudutavad biosemiootikat. Algul tegeles Hediger eelkõige liikide ruumiliste piiride avastamisega, uurides juba eelpool mainitud signaalkrabide põgenemiskaugusi ning lindude talvitumisteekonda. Hilisemalt, olles saanud loomaaia direktoriks, hakkas ta keskenduma teda pikka aega huvitanud teemale – loomad tehiskeskkonnas, näiteks laboris, loomaaias, tsirkuses
Rothschildi tööd ennustavad hilisemaid Hoffmeyeri töid. Ta rõhutab membraanide, piiride ja äärte kui mediaatorite semiootilist olulisust. Tema biosemiootika kannab endas tausta, mida ei saa tänapäeva biosemiootikasse asetada. 15) Marcel Florkin – biokeemik, omab kohta biosemiootika ajaloos. Seletab biomolekulaarse konfigiratsiooni märki kandvat sütaksit. Lõi originaalse biosemiootika teooria biokeemilisest interaktsioonist. Väitis, et biosemiootilised märgid, mida ta uuris olid materiaalsed ja funktsionaalsed (mitte denotatiivsed ja konnotatiivsed) fenomenid. Seetõttu pole tänapäevased biosemiootikud tema dualistilist Saussure’ile toetuvat mudelik kasutusele võtnud. 16) Gregory Bateson – inglise antropoloog, lingvist, küberneetik ja semiootik. Üks tema kõige põhjapanevamaid ideid: eristamisvõimeliste süsteemide ja mehaanilise interaktsiooniga süsteemide eristus.; Representatsiooni ja
annaabi.ee 
