Ex situ (elurikkuse komponentide kaitse väljapool nende looduslikku esinemiskohta. Kaitsealuseid liike hoitakse sel puhul nt looma- või botaanikaaedades) • Põllumajandus • Kompostimine • Pinnase-veesegu reaktorid • Biofiltrid GM-taimed bioremediatsioonis • Eesmärk on luua taimi, mis eemaldavad keskkonnast toksilisi jääkaineid. • Taimed on võimelised väikestes kogustes raskemetalle endasse võtma ning seda võimet saab geneetilisel muundamisel suurendada Peale bioremediatsiooni Kasutatud allikad • http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/664/karmeliis.pdf;jsessionid=D93 C85110F7CFE71C97CDEFD3286D780?sequence=5 • http://gt.inkblue.net/Vee-%20ja%20mullamikrobioloogia/loeng10-11.pdf • https://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnatehnoloogia#Bioremediatsioon • http://www.biotech.ebc.ee/literature/loeng16.pdf
sellisel juhul on tegemist? a) Sisestamismeetodiga b) Kovalentse sidumisega c) Mittekovalentse sidumisega 12. Geneetiliselt modifitseeritud E. coli rakkudes kasutatakse tihti sinna sisestatud transgeeni transkriptsiooni kontrollimiseks trüptofaani operoni trp promootorit. Kui bakteri kasvukeskonnas on trüptofaani külluses, siis on trp promootor a) Aktiveeritud b) Inaktiivne 13. Kuidas nimetatakse protsessi, kui bioremediatsiooni käigus viiakse saastunud kohta täiendavaid mikroobitüvesid eesmärgiga soodustada loodusliku mikroobipopulatsiooni aktiivsust? a) Biostimulatsioon b) Bioventilatsioon c) Biosensibilisatsioon d) Bioaugmentatsioon 14. Teatud organite funktsiooni osaliseks taastamiseks rakendatakse tulevikus järjest enam eukarüoodi rakkude kapseldamist ning manustamist kas oraalsete või implanteeritavate mikrokapslitena. Kui sellel eesmärgil kasutatakse:
looduslike mikroorganismide saasteaine lagundamisaktiivsuse stimuleerimisega (biostimulatsioon). Selleks pumbatakse phjavette/pinnasesse hapnikku (vi H2O2) ja mineraalseid toitaineid (N, P). Hapniku asemel on proovitud kasutada ka nitraate, soodustades nii orgaaniliste hendite anaeroobset lagundamist. Kui tegemist on vga raskesti lagundatava hendiga, siis vib biodegradatsiooni kiirendamiseks lisada kergesti lagundatavat substraati vi mittetoksilist Joonis 1. Bioremediatsiooni meetodid Joonis 2. Biodegradatsiooni mjutavad tegurid keskkonnas. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz saateainele sarnast hendit (aseaine) selleks, et indutseerida ensmide snteesi, mis on vimelised lagundama nii aseainet kui ka saasteainet. Lisaks loodusliku mikroobi-populatsiooni lagundamisaktiivsuse stimuleerimisele on vimalik lisada saastunud pinnasesse vi vette spetsiifiliste metaboolsete omadustega mikroorganisme. Sellist
IMO poolt heaks kiidetud bioloogiliseks puhastussusteemiks laevadel on PetroLiminator. Susteem pohineb bioloogilisel oksudeerumisel, kus lagundajateks on bakterid (Pseudomonas Sp ja Mocrococcus Sp) Protsess toimub labi kolme etapi: 1. Esimeses toimub gravitatsiooniline separeerimine emulgeerumata oli eemaldamiseks; 2. Teises etapis juhitakse pilsivesi biodegradeerimise tanki. Seal labib vesi raamistiku, millele on kinnitunud miljonid susivesinikke lagundavad bakterid (biofilm). Bioremediatsiooni kaigus lagundatakse orgaanilised ja mitteorgaanilised ained susihappegaasiks ja veeks. Optimaalne susivesinike lagundamine toimub pH vahemikus 6-8 ja temperatuuril 10- 35°C. Kindlasti peaks vees olema lahustunud kulluslikult hapnikku ning toitaineid (lammastikku ja fosforit ning mineraalaineid). Uldjuhul opereerib biofilm reaktoris suhteliselt konstantsel massil, kuigi uksikud rakud ja kolooniad labivad kasvutsukleid. 3
annaabi.ee 
