jaotuda. Heitvesi nõrgub läbi liivakihi allolevasse pinnasesse. Filtersängi võidakse kasutada alas, kus on linnapealne aluskivim või kõrge põhjavesi, kuid kus põhjavesi pinnale ei tule. Filtersängid saavad heitvett igast teise käitlemise seadmest. Tavaliselt kasutatakse neid selleks, et hajutada heitvee poolt toodetud moodulsõlmi nagu näiteks turbal põhinev käitlemissüsteemide puhul. Turbasüsteeme saab näiteks asetada filtersängi peale. Nii voolab teisene hetvesi biopuhastusest filtersängi gravitatsiooni mõjul. Kuna kruusa maatriks pakub vähe vastupanu külgvoolule, siis hajutatakse heitvesi üle käitlusala ning see imendub maapinda. Tavaliselt on filtersäng kaetud maapinna ning taimedega. NÕRGUVAD NIISUTUSSEADMED (Trickle Irrigation) Veel üks meede heitvee jaotamiske pinnasesse on nõruti või tilguti niisutamine. Nõrguv niisutusseade on ehitatud kitsa diameetriga torudest, millel on väiksed augud külgedes.
süsivesikud (PAH), orgaanilised kloorühendid jne. Olmereovee saaste hulgad varieeruvad suurtes piirides. Tööstusreovete omadused on seotud spetsiifiliste tootmisprotsessidega: 1. reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; 2. toiteelementide vähesus või puudumine; 3. bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; 4. reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 5. Reovete eeltöötlemismeetodid Reovete puhastamise üldskeem koosneb eelpuhastusest, biopuhastusest ja järelpuhastusest. Puhastusprotsesside tulemusel saadakse heitvesi, mida võib suunata ringlusse või looduslikesse veekogudesse, kui vee kvaliteedinõuded vastavad loodusse suunatava vee lubatud normidele. Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest suublasse juhitava reovee kvaliteedile. Tuntakse füüsikalisi (mehaanilisi), keemilisi ja bioloogilisi reovee puhastusmeetodeid. Konkreetne reovee puhastusjaama skeem on
annaabi.ee 
