võib võivad herpesviirused lisaks villilisele lööbele põhjustada ajupõletikku ehk entsefaliiti ning ajukelmete põletikku ehk meningiiti. (inimene.ee). DIAGNOOSIMINE Ohatise sümptomid võib kindlaks teha juba vaid visuaalsel vaatlusel ja sümptomid on väga tüüpilised ning uuringuid ei tehta. Diagnoosi saab kinnitada, kui koguda tampooniga materjali villi või haavandi põhjast, villi põhjalt, laikonjunktiivilt või ninakaabe, liikvor ja biopsiamaterjal. Materjal võta steriilse vatitampooniga, asetada katsutisse ning saata laborisse. Kui laborisse ei jõua analüüs kohe samal päeval siis asetatakse vatitampoonid 1,0 ml füs.lahust ja säilitad +4 juures külmikus. Biopsia tuleb saata laborisse koheselt. Liikvor ei vaja transportsöödet. 5 Laboris saab määrata vereanalüüsist viirusevastaseid antikehi ja antigeeni Inimesel on
24 tundi. Kõik liikvorist või lumbaalpunktaadist isoleeritud seened loetakse haigustekitajateks. Veri. Kogutakse 10 ml veeniverd (lastel 5 ml), mis süstitakse verekülvi pudelisse (Bactec, Septi- Check, Signal). Vere säilitamine ja transport toimub temperatuuril +37 °C. Kõik verest isoleeritud seened loetakse haigustekitajateks ja samastatakse liigi tasemel. Hallitusseente isoleerimine süsteemse seeninfektsiooni korral on üliharv. Biopsiad. Steriilsetes tingimustes kogutud biopsiamaterjal transporditakse võimalikult kiiresti laborisse keeratava korgiga steriilses katsutis 0,9% NaCl-lahuses. Kõik biopsiamaterjalist isoleeritud pärmseened loetakse haigustekitajateks. Hallitusseente isoleerimisel tuleb arvestada materjali kontaminatsioonivõimalusega ja hinnata konkreetse hallitusseene võimet tekitada oportunistlikke infektsioone. Diagnoosimine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA on üks kiiremaid võimalusi diagnoosi püstitamiseks. Seened on bakteritest oluliselt suuremad