Kliima mõju Eesti väikejärvedele
veetemperatuuri tõusu ja meie järvede jääkatte kestuse vähenemist vähemalt
1-2 kuu võrra. Seetõttu võivad dimiktilised järved muutuda monomiktilisteks.
Varasemaks nihkub ka füto- ja zooplanktoni areng
Talvel kalade hukkumise oht väheneb, suvel suureneb
Pikenev stagnatsiooniperiood halvendab põhjakihtide hapnikuga varustatust,
soodustades fosfori leket põhjasetetest.
Sademetehulga suurenemisega kasvab valglalt lähtuv toitainete koormus
järvedele, mis suurendab bioproduktsioni ja settimiskiirust
Sula pinnase ja suurenenud talvise äravooluga kantakse järvedesse orgaanilist
ainet (vee värvus muutub pruunikaks).
Kliimamuutus võib nii tugevdada kui nõrgestada eutrofeerumise ilminguid, võib
aidata kaasa järvede seisundi parandamisele või töötada sellele vastu.
On vaja teada järvede seisundit enne olulise inimmõju algust ja kuidas taolised
järved varem on kliimamuutustele reageerinud. Seda aitab lahendada
järvesetete paleoloogilised uuringud
Sündmuste nn