ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saab tulemuseks umbes 2 hektarit, kuid inimesed raiskavad palju rohkem. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ressurss, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks. · Maakera pind on jagatud kategooriateks: · haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa); · bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik territoorium); · energiamaa (energia tootmiseks ja jaotussüsteemideks vajalik maa-ala); · täisehitatud maa (hooned, teed jms); · bioloogilise mitmekesisuse jaoks jäetud maa. Organisatsiooni ökoloogilise jalajälje arvutused põhinevad kahel lihtsal tõsiasjal. - On võimalik jälgida ja identifitseerida enamikku ettevõtte tarbitavatest ressurssidest ning paljusid jääkaineid, mida tekitatakse.
koduplaneedi võimekust ennast taastada saastamisest. Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit. Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Ökoloogilise jalajälje maapinda saab jagada kuueks tüübiks: bioproduktiivne meri ja siseveed, haritav põllumaa, hoonestatud maa, karjatatav maa, metsamaa ja süsinikdioksiidi siduv maa. Kõige suuremat väärtust omavad põllumaa ning ehitiste all olev maa, väikseimat bioproduktiivne veepind. Haritav põllumaa - haritava põllumaa alla kuulub maa-ala, millel kasvatatakse põllukultuure; põllumaalt saadud saadusi kasutatakse inimeste, loomade ja kalade toidu valmistamiseks, lisaks
· Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit · Samas kulutab enamus meist oma mõjusid ökoloogilise jalajälje meetodiga analüüsides tööl ja muul ajal kokku mitu korda rohkem maakera pinda · Sealt tulebki vajadus säästvama eluviisi järele, sest meie käsutuses on siiski ainult üks maakera Maakera pind on jagatud kategooriateks: 1. haritav maa (põllu, karja ja metsamaa) 2. bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik territoorium) 3. energiamaa (energia tootmiseks ja jaotussüsteemideks vajalik maaala) 4. täisehitatud maa (hooned, teed jms) 5. bioloogilise mitmekesisuse jaoks jäetud maa Organisatsiooni ökojalajälje arvutused põhinevad kahel lihtsal tõsiasjal: 1. On võimalik jälgida ja identifitseerida enamikku ettevõtte tarbitavatest ressurssidest ning paljusid jääkaineid, mida tekitatakse 2. Enamik ressursi ja jäätmevoogudest on
Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit. Maakera pind on jagatud kategooriateks: Inimkonna tegevuste kirjeldamiseks kasutatakse - haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa); kuut maakasutuse tüüpi: - bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik 1) haritav põllumaa maa, mida kasutatakse nii territoorium); inimeste kui ka loomade toidu - energiamaa (energia tootmiseks ja kasvatamiseks, tekstiiltooraine ja õli saamiseks; jaotussüsteemideks vajalik maa-ala); 2) karjatatav maa loomade karjatamiseks - täisehitatud maa (hooned, teed jms); kasutatav maa, mis tagab meile liha, villa, - bioloogilise mitmekesisuse jaoks jäetud maa
hektarile. Lihtsas keeles lahti seletatuna, jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit. [2] Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ressurss, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks. Maakera pind on jagatud kategooriateks: haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa); bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik territoorium); energiamaa (energia tootmiseks ja jaotussüsteemideks vajalik maa-ala); täisehitatud maa (hooned, teed jms); bioloogilise mitmekesisuse jaoks jäetud maa. Maakera pinna erinevatel tüüpidel on ökoloogilise jalajälje seisukohalt erinev väärtus. Kõige väärtuslikumateks peetakse põllumaad ja ehitiste all olev maad, mille tootlikkuse näitaja on 2,2.
inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalne hektar on ühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Lihtsas keeles lahti seletatuna, jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit. 1.2.Ökoloogilse jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine Ökoloogilise jalajälje hindamise aluseks olevat maapinda saab jagada kuueks tüübiks: bioproduktiivne meri ja siseveed, haritav põllumaa, hoonestatud maa, karjatatav maa, metsamaa ja süsinikdioksiidi siduv maa. Kõige suuremat väärtust omavad põllumaa ning ehitiste all olev maa, väikseimat bioproduktiivne veepind. Keskmine maapinna väärtuse hinne on 1. 1.2.1. Haritav põllumaa Haritava põllumaa alla kuulub maa-ala, millel kasvatatakse põllukultuure. Põllumaalt saadud saadusi kasutatakse inimeste, loomade ja kalade toidu valmistamiseks. Lisaks loetakse siia
parimaid ja maailmas aina laiemat kasutamist leidev meetod, mis võimaldab komplekselt hinnata organisatsioonide (organisatsioonid kui riigid, valitsusasutused, äriettevõtted, vabaühendused jms) tegevuste mõju keskkonnale. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maapind kui piiratud ressurss, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks. Maakera pind on jagatud kategooriateks: - haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa); - bioproduktiivne meri (peamine kalapüügi territoorium); 5 - energiamaa (energia tootmiseks ja jaotussüsteemideks vajalik maa-ala); - täisehitatud maa (hooned, teed jms); - bioloogilise mitmekesisuse maa (puutumatu loodus); - muu maa (kaljud, kõrbed jms). Organisatsiooni ökoloogilise jalajälje arvutused põhinevad kahel lihtsal tõsiasjal.
tootlikkusega hektarile. Keskkonna seisund on vastavalt sellele mõõdikule halvenenud ja halveneb jätkuvalt. Ökoloogiline jalajälg ületas esmakordselt Maa bioloogilise tootlikkuse 1970-ndate lõpul. 2005 on Ö.J. 40% bioloogilisest tootlikkusest suurem. Ö.J. väga suured erinevused riigiti: per capita USA-s 109 hektarit, Etioopias 1,5 hektarit. Ökoloogilise jalajälje hindamise aluseks olev maakera pind on jagatud kategooriateks: haritav põllumaa, karjatatav maa, metsamaa, bioproduktiivne meri, siseveed, hoonestatud maa, süsinikdioksiidi siduv maa. Kõige väärtuslikumateks peetakse põllumaad ja ehitiste all olevat maad, mille tootlikkuse näitaja on 2,2. Kõige madalama väärtusega on aga bioproduktiivsed veepinnad, mida hinnatakse näitajaga 0,36. Keskmise maapinna väärtuse hinne on 1. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga 6,4 gha/in a. 49
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
