Kepikeste abil näeb hämaras,värvusetult,sisaldavad rodopsiini.Kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini. Pimeduses kepikeste Na+kanalid avatud, valguskvant aktiveerib rodopsiini,toimub stereoisomeratsioon,Na+ kanalid sulguvad,Na+ sissevool väheneb,K+kanalid jäävad avatuks- sensorimembraani hüperpolarisatsioon.Pimeduses sensor osalise depolarisatsiooni sisundis- saadab pidevalt väja pidurdavaid impulsse bipolaarsetele rakkudele,hüperpolariseerides pidurdav mõju väheneb,biopolaarsed rakud aktiveeruvad,biopolaarsed rakud sünaptilses ühenduses ganglionirakkudega. Nägemisteravuse määrab väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm on võimeline eristama. Kui silma optiline süsteem normaalne siis nimetatakse seda-emmetroopiaks.Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevast esemest terav kujutis. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk,siis tekib kujutis võrkkesta ees-lühinägevus e müoopia.(hajutavad-klaasis)
Kepikeste abil näeb hämaras,värvusetult,sisaldavad rodopsiini.Kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini. Pimeduses kepikeste Na+kanalid avatud, valguskvant aktiveerib rodopsiini,toimub stereoisomeratsioon,Na+ kanalid sulguvad,Na+ sissevool väheneb,K+kanalid jäävad avatuks-sensorimembraani hüperpolarisatsioon.Pimeduses sensor osalise depolarisatsiooni sisundis- saadab pidevalt väja pidurdavaid impulsse bipolaarsetele rakkudele,hüperpolariseerides pidurdav mõju väheneb,biopolaarsed rakud aktiveeruvad,biopolaarsed rakud sünaptilses ühenduses ganglionirakkudega. Nägemisteravuse määrab väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm on võimeline eristama. Kui silma optiline süsteem normaalne siis nimetatakse seda- emmetroopiaks.Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevast esemest terav kujutis. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk,siis tekib kujutis võrkkesta ees-lühinägevus e müoopia.(hajutavad- klaasis)
1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. 2. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. (p11) Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad Mikroskeemid moodustavad perekondi, mille elemendid on ühilduvate elektriliste parameetritega ja neid saab kasutada koos loogikaskeemide koostamisel. Eri perekondade komponendid võivad olla mitteühilduvad toitepinge, sisend- ja väljundnivoode poolest. Edukaim biopolaarne tehnoloogia oli TTL. Biopolaarsed tehnoloogiad on sellised, kus kasutatakse biopolaarseid transistore, kus voolu juhtuva kanali moodustavad mõlemat tüüpi pooljuhid. TTL-i asendatakse ka väljatransistoriga MOS. Väljatransistoris moodustab voolu juhtiva kanali ühte tüüpi pooljuht. Suured mikroskeemid valmistatakse CMOS-tehnoloogias, kus samal kristalli pinnal on valmistatud nii n-kanaliga kui ka p- kanaliga väljatransistore. Väljatransistore puhul juhitakse voolu juhtivat kanalit elekteriväljaga.
(2.2.2) Neuronite jagunemine funktsiooni alusel • Aferentsed e sensoorsed neuronid, mis juhivad aktsiooni potensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas • Eferentsed e motoorsed neuronid, mis juhivad aktsioonipotensiaale KNS-ist lihastele ja näärmetele • Lülineuronid e interneuronid, mis juhivad aktsioonipotensiaale ühelt neuronilt teistele Struktuuri järgi eristatakse • Multipolaarsed neuronid, millel on üks akson ja palju dendriite • Biopolaarsed neuronid, millel on üks akson ja üks dendriit • Unipolaarsed neuronid, millel on vaid akson Aksoni üldine ehitus. (2.2.3) Aksoni distaalne ots hargneb. Iga haru lõpus on paksenenud osa presünaptiline terminaal. Aksonid on ümbritsetud kas oligodendrotsüütide ja neurolemmotsüütide jätketega, mis tagab neile mehaanilise kaitse kui elektrilise isolatsiooni. Akson on ulatusega mõni mm kuni 1m. *dendriidid - lühikesed, tugevasti hargnevad jätked; mood
Ülalnimetatud teede ning esikunärvituumade ja silmalihaseid innerveerivate närvituumade vaheliste ühenduste kaudu kulgevaid vestibulaarrefleksid silmamuna välislihastele. Pöördliikumisel tekivad pea ja silmade nõksutavad liigutused- nüstagm-, millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis. 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Sensorid: paiknevad ülemistes ninakarbikutes regio olfactorias. Haistmisrakud on biopolaarsed närvirakud: dendriitidel on retseptorid lõhnaainetele, aksonid suunduvad kimpudena bulbus olfactoriusesse. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku. Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Sensorite neurokeemia: lõhnade eristamise aluseks on nende poolt põhjustatud erinevad sensorrakkude aktivatsioonimustrid. Vähemalt 1000 erinevat sensorit, mis omavad sarnast üldstruktuuri, kuid erinevused on peenstruktuuris. Retseptoreid determineerib arvukas geenide komplekt
annaabi.ee 
